Siiguri sõnuil käib Eesti inimene aastas arsti juures keskmiselt seitse korda, tublisti enam kui põhjanaabrid ning kui Eesti liiguks personaalsema meditsiini poole, tooks ennetav geneetiline testimine kaasa plahvatusliku "argimeditsiini» kulude kasvu".

"Väide, et personaalne meditsiin pikemas perspektiivis tagab inimestele tervemalt elatud elu ning hoiab kokku haigekassa raha, mida saab kasutada järjekordade lühendamiseks, hooldusravi parandamiseks või õdede palkade tõstmiseks jääb minu jaoks deklaratiivseks. Senine meditsiiniteaduse ja tehnoloogia areng on üksikute, tõsi küll, eredate eranditega näidanud vastupidist. Iga uus toob kaasa midagi paranenud kvaliteedis, samas vääramatut kasvu kuludes," arvab Siigur.