Kanepit ähvardavad erakorralised valimised
Riigikohus tunnistas Kanepi vallavolikogu tegutsemisvõimetuks, kuna see ei kinnitanud pärast eelmisele vallavanemale umbusaldamise avaldamist nelja kuu jooksul ametisse uue vallavalitsuse liikmeid.
Nii lõppesid juba 18. septembrist kõigi vallavolikogu liikmete volitused.
“Ma oleks pidanud esitama vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul, aga mul jäi see kahe silma vahele, samuti volikogul,” tunnistab möödalaskmist Kanepi vallavanem Urmas Hallap.
Nüüd on segadust Kanepis palju. “Tegutsemisvõimetu” volikogu on võtnud vastu omajagu otsuseid, mis osutuvad nüüd õigustühiseks. Sealhulgas tänavuse aasta valla eelarve.
“Ega ma ole selleski kindel, kas uus volikogu mindki ametisse jätab, teadmatus on suur,” arutleb vallavanem.
Õiguse saamise pikk tee
Kanepi valla elu kulges paarkümmend aastat kauaaegse vallavanema Aivar Lutsu juhtimisel. Viimatistel valimistel kogus ta 421 häält, peaaegu pool Keskerakonna nimekirjale antud häältest.
Oma tuules aitas ta 13-liikmelisse volikokku tuua KE nimekirjast üheksa inimest.
Paraku hüppasid mõned hiljem alt ära ja läinud aasta 17. mail avaldasid seitse volinikku talle umbusaldust. Sel juhul peab vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) tagasi astuma ka kogu valitsus.
Kuigi pärast umbusalduse avaldamist jäid eelmise valitsuse volitused kehtima, siis seda vaid uuele valitsusele volituste andmiseni. Nii tekkiski volikogul kohustus kinnitada ametisse uued valitsuse liikmed.
Seadus näeb tähtajaks neli kuud umbusalduse avaldamise päevast arvates, vastasel juhul toob see kaasa volikogu tegutsemisvõimetuse. Just nii Kanepis juhtuski.
Pööre alles Riigikohtus
24. jaanuaril esitasid kuus Kanepi vallavolikogu liiget − Aavo Maat, Meinhard Aljes, Ainar Põder, Arno Kakk, Avo Kruusla ja Aivar Luts − Kanepi valla valimiskomisjonile avalduse.
Avalduse sisu oli selles, et kuna nelja kuuga ei kinnitanud volikogu vallavalitsuse liikmeid, on volikogu muutunud tegutsemisvõimetuks ning määrata tuleb asendusliikmed.
“Tuvastasime jaanuari lõpus seaduserikkumise ja juhtisime sellele valla valimiskomisjoni tähelepanu ning nõudsime seaduse täitmist,” selgitab Luts.
Valla valimiskomisjon jättis kuue voliniku avalduse rahuldamata.
Küll aga kutsusid omaaegsed Lutsu umbusaldajad 30. jaanuaril kiirelt kokku volikogu erakorralise istungi ning kinnitasid seni kinnitamata olnud vallavalitsuse liikmed.
Õigust ei saadud ei maakonna ega ka vabariigi valimiskomisjonilt. Pöörde asjade käiku tõi pöördumine Riigikohtusse.
12. märtsil avaldas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukoha, kus märkis, et kaebajad ei olnud valla valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise ajal enam vallavolikogu liikmed.
KOKSi järgi olid nende volitused enne tähtaega automaatselt lõppenud – eks ikka volikogu tegutsemisvõimetuks muutumise pärast.
21. märtsil võttis vabariigi valimiskomisjon vastu otsuse järelevalve teostamiseks Kanepi valla valimiskomisjoni tegevuse üle, et volikogu asendusliikmete määramine ja esimene istung toimuks seaduspäraselt ja tähtajaliselt.
Volikogu senine esimees Vahur Tohver kinnitab aga jätkuvalt, et tegu oli näpuveaga. Kui nad olnuks sellest teadlikud, võtnuks vallavalitsuse ametisse kinnitamine vaid paar minutit.
“Vastaspool kasutas ära meie näpukat ja ootas vaid hetke, et umbusaldajatele ära teha ja võimule tagasi tulla,” usub Tohver.
“Me ei tahtnud rohkemat, kui et seadustest kinni peetaks. Kui sellest jaanuaris teada saime, alles siis hakkas ratas veerema,” lükkab Arno Kakk, üks kuuest õiguse eest sõdinust, Tohvri väite ümber.
Kas uued valimised?
Aivar Lutsu sõnul on neile, kes nad vaid seaduste täitmist nõudsid, nüüd hakatud näpuga näitama ja pahandama.
“Aga kuhu me nõnda välja jõuaks, kui täna vilistame ühele, homme teisele seadusele? Kahju oleks ju palju suurem olnud, kui see alles sügisel enne valimisi oleks välja tulnud,” leiab ta.
Endine volikogu juht Tohver ja endine vallajuht Luts ei tea, mis saab tegutsemisvõimetu volikogu vastu võetud eelarvest.
Juhul kui see tõesti õigustühiseks osutub, võivad terendada ennetähtaegsed volikogu valimised, kuna eelarve vastuvõtmise viimane päev on seaduse kohaselt 31. märts, tegutsemisvõimeline volikogu tuleb aga kokku alles 1. aprillil.
Tegutsemis-võimetuks muutunud volikogud*
- 1. aprillil 2012 muutus tegutsemisvõimetuks Vaivara vallavolikogu Ida-Virumaal, kuna ei
suutnud õigeaegselt eelarvet vastu võtta.
- 2001. aastal muutus tegutsemisvõimetuks Paldiski linnavolikogu Harjumaal, kuna ei võtnud tähtaegselt eelarvet vastu.
Allikas: Riigikogu kantselei valimiste osakond
*Nimekiri pole täielik
