Juhan Kivirähk: Kui kõik jätkub vanaviisi, ei jää tulemata uued hartad ja meeleavaldused

Laupäeval toimub Rahvakogu arutelupäev, mille ülesandeks on valida eelnenud teemaseminaridel kõige olulisemateks peetud küsimustes eelistatuimad lahendusvariandid. Rahvakogu ideed kommenteerivad sotsioloogid Juhan Kivirähk ja Andrus Saar.

Juhan Kivirähk, sotsioloog

Ma loodan, et need, kes loodavad, et Rahvakogu oli hea vahend kodanikuühiskonna õhust tühjaks laskmiseks, eksivad. Kui kõik jätkub vanaviisi, ei jää tulemata uued hartad ja meeleavaldused.

Rahvakogu on katse Eestis juurutada arutlevat demokraatiat. See on hariv algatus, sest selgub, et ühtset ja ainuõiget “rahva tegelikku arvamust” olemas ei olegi. On palju erinevaid, tihti ka vastakaid arvamusi.

Rahvakogu peaks edasi tegutsema kas või selleks, et jälgida ettepanekute käekäiku parlamendis, vajadusel neid rahvaesindajatele meelde tuletada.

Seni on ju puudunud valijate nõudlik järelevalve ja kontroll valitute tegevuse üle. Nüüd on kodanikuühiskond arenenud selliselt, et see saab võimalikuks.

Andrus Saar, sotsioloog

Me ei küsi rahva arvamust selle kohta, milliseid ettevaatusabinõusid peab arst järgima, et kirurgiline operatsioon õnnestuks. Rahvas esitab aga õigustatud ootuse, et iga elanik saaks parima võimaliku arstiabi osaliseks.

Praegustes tingimustes on Rahvakogule pandud aga mittevastavad ülesanded: nõutakse kirurgi rolli täitmist, selle asemel et pühenduda järelevaataja ülesannetele.

Kas riigikogulased hakkavad toetama ideed, mis nende jalgealust, heaolu, tulevikku uuristaks? Ainult siis, kui nende paluke ei sõltu ainuüksi töökohast Riigikogus.

Vaevalt et nad sooviksid kaduva nõudepesija saatust.