SEB analüüs: Balti perede rahaline olukord on optimistlikum

Kõigis kolmes Balti riigis on leibkonnad endiselt varakogumise režiimil, kuid näha on märke laenamise taastumisest, näitab SEB Balti leibkondade majandusanalüüs. Seda põhjusel, et tööturu olukord paraneb jätkuvalt ja oodata on reaalpalga kasvu kiirenemist. Eestis võib pärast 2008. aastat märkida tööpuudust jälle vaid ühekohalise numbriga.

Tööhõive jätkuv tõusutrend

Kõigis kolmes Balti riigis suurenes 2012. aastal tööhõive ja vähenes tööpuudus. Tööpuuduse vähenemise poolest oli Eesti kolme Balti riigi seas esirinnas. Eelmise aasta neljandas kvartalis vähenes tööpuuduse tase (tööotsijate hulk) Eestis 2,1 protsendipunkti ehk 9,3%-ni. Lätis vähenes tööpuudus 2012. aasta viimases kvartalis 1,2 protsendipunkti ehk 13,8%-ni ning Leedus oli samal ajal tööpuuduse tase 2011. aasta sama perioodiga võrreldes 0,7% madalam, ulatudes 13%-ni.

„Tööpuuduse taseme vähenemise taga on nii töökohtade loomine kui ka väljaränne. Eeldatavasti töökohtade loomine jätkub, kuigi aeglasemas tempos, ning tööpuudus võib väheneda umbes samas tempos kui tööhõive suureneb,” ütles SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.

Palgatõus eeldatavasti kiireneb

SEB Balti leibkondade analüütikute kohaselt eeldatakse 2013. aastal kõigis kolmes Balti riigis palgatõusu kiirenemist. Palgatõusu mõjutavad igakuise miinimumpalga muutused. 2013. aasta jaanuaris tõusis igakuine miinimumpalk Leedus umbes 290 euroni ja Eestis 320 euroni. Lätis on miinimumpalk püsinud muutumatuna umbes 285 euro tasemel. Eeldatavasti tõuseb Lätis miinimumpalk järgmisel aastal 320 euroni.

.