Põhimõtteliselt olid ju volikogu liikmed valimistel saanud valijatelt mandaadi.

Arvestades juhtumi asjaolusid, ei pidanud õiguskantsler põhjendatuks alustada ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust volikogu määruste kehtetuks tunnistamiseks.

Juhtumi asjaolude all pidas õiguskantsler silmas õigusaktide ekslikust tõlgendamisest tingitud juriidilist tegutsemisvõimetust, kuigi faktiliselt oli volikogu õiguskantsleri arvates tegutsemisvõimeline.

“Asendusliikmetest koosneval uuel volikogu koosseisul on samas võimalik need määrused vajadusel muuta või kehtetuks tunnistada,” lisas Teder.

Kanepi uue volikogu esimees Vaidu Vidil ütles, et nad vaatavad üle kõik eelmise koosseisu tegutsemisvõimetuse ajal tehtud otsused ja määrused ning kas tühistavad või siis kinnitavad need. Sellega kindlustavad nad oma seljatagust, et hiljem keegi kohtusse ei läheks.

Eelarve on läbinud teise lugemise ja järgmisel nädalal võetakse see uuesti vastu.

Vidili sõnul ei saa õiguskantsleri seisukohti pidada ka lõplikuks tõeks. Nimelt märkis kantsler, et mõne õigusakti pinnalt tekkinud kohtuvaidluse tulemusena võib Riigikohus asuda tema omast erinevale seisukohale.

Sellega kaasnevate tagajärgede ennetamiseks võib olla mõistlik võtta vaidlusalused määrused selleks ette nähtud norme järgides vastu ka uue volikogu koosseisu poolt. “Arvestame praegu eelkõige just selle seisukohaga,” kinnitas Vidil.

Teatavasti tunnistas Riigikohus Kanepi eelmise vallavolikogu tegutsemisvõimetuks, kuna volikogu ei suutnud seaduses ette nähtud nelja kuu jooksul pärast toonasele vallavanemale umb-
usalduse avaldamist ametisse kinnitada uut vallavalitsust.

Samadel asjaoludel tegutsemisvõimetuks tunnistatud Põlva vallavolikogu asemele määrati (nagu Kanepiski) asendusliikmetest uus volikogu.

Maalehe trükkimineku ajaks ei olnud veel Riigikohtu otsust Põlva endise volikogu liikmete kaebusele, kus nad nõuavad endi ennistamist võimu juurde.