Ühinemisraha saadi, rahu mitte
Audru vallavanem Siim Suursild on õnnelik, et läbirääkimised naabervalla Lavassaarega abielusadamasse jõudsid. “Nüüd on ühinevate valdade elanikele vaja rahu, mitte tõmmelda tõmbekeskuste teemaga,” leiab ta.
Kuigi ta ütleb end mitte olevat haldusreformi vastane, peab Lavassaarega ühinemise järel tekkivat 6000 elanikuga valda piisavalt võimekaks, et toime tulla. Seda enam et selle näitajaga on nad Eesti 40 suurema omavalitsuse seas.
“Kui 6000 elanikuga vald ei saa hakkama, siis peaks Eestis midagi kapitaalselt mäda olema, pigem tuleks tegelda nende omavalitsustega, kus rahvast alla 2000,” arutleb ta.
Suursild arvab, et Pärnumaal on tõmbekeskuste osas omavalitsustel väga raske kokku leppida. “Siin on tegelikult ju vaid üks tõmbekeskus, Pärnu.”
Ühinemise järel rahuaega!
Pärnu on kuulutanud, et nemad tahavad linnana jätkata ega ole huvitatud ümberkaudsete valdadega liitumisest.
Kui Lääne-Pärnumaal püüda mitme peale ühisvald luua, oleks Suursilla sõnul seal elanikke ikkagi alla 10 000, pindala aga suur, 1500–1600 km².
Seejuures elaks kolmandik rahvast väikesel, umbes 30km² alal, üle 1400 km² aga on väga hõredalt asustatud.
“Eestis puudub ka kogemus, kuidas nii suurel ja elanikest hõredal maa-alal teenuste osutamist kindlustada,” märgib ta, lisades, et praegu on suurim omavalitsus Raplamaale jääv Märjamaa umbes 800 km²-ga.
Suursild ei näe mõtet tõmbekeskuste teemaga oma pead eriti vaevata. Audru ja Lavassaare vald saavad ühinemisel riigilt ühinemistoetust kokku 425 000 eurot ja praegu on õigem arutada hoopis selle mõistliku kasutuse üle. “See on raha, millega annab juba midagi vallas ära teha,” teab ta.
Ida-Virumaal ühinevad sügisel Lüganuse vallaks Püssi linn ja Lüganuse ning Maidla vallad. Püssi linnapea Enno Mägar on samuti seda meelt, et lastagu neil nüüd uues vallas rahulikult elada ja kohaneda, ärgu surutagu peale uusi ühinemisi tõmbekeskusse, millesse tal usku ei ole.
“Meie ühinesime vabatahtlikult, aga tõmbekeskuse asi oleks juba sunniviisiline ja pealesurutud värk,” ütleb ta.
Kuigi Kiviõli linn jääb Püssist vaid mõne kilomeetri kaugusele ja seda võiks mõneti nende tõmbekeskuseks pidada, ei loe Mägar seda mõttekaks: ühinevas vallas on kõik vajalik olemas, nii koolid, apteek, kirik kui ka surnuaed.
“Kolme peale laekuv 450 000 eurot ühinemistoetust aitab piirkonna arengut ühtlustada, see on kõige tähtsam,” leiab Mägar.
Paigalseis ei vii edasi
Hiiumaa Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk, kes viimasel hetkel sai nõusse oma valla, et sügisel ühineda Kärdlaga, on piisavalt karastatud, et liitumistega saarel edasi minna.
“Hiiumaal on õige üks omavalitsus ja meie ühinemine on esimesi samme ses suunas,” kuulutab ta. Lõuna-Hiiumaal asuv Käina on lõunapoolse piirkonna keskus ja selleks jääb ta ka siis, kui saarele jääb üks vald.
“Kui seda tahet üheks omavalitsuseks saada hiidlaste endi seast ei tule, eks siis tuleb tagant sundida,” ei näe Valk halba.
Järgmisel esmaspäeval kohtuvad Hiiumaa omavalitsusjuhid regionaalministri töörühmaga, et arutada tõmbekeskustepõhist reformikava.
Peagi on töörühm eesotsas projektijuhi Sulev Valneriga kõigile maakondadele ringi peale teinud. “Kui ütleksin, et need on olnud kerged kohtumised, siis valetaksin,” tunnistab Valner.
Üks raskemaid oli Jõgevamaa omavalitsusjuhtidega Peipsi ääres Kasepää vallas.
“Ega meil siin Peipsi ääres viiest vaesest kuidagi ühte tugevat ei tee,” tõi Torma vallavanem Riina Kull välja ühe levinuma argumendi ühinemise mõttetusest.
Valner aga vastas, et kaks koos elavat pensionäri saavad elektriarve maksmisega paremini hakkama. See kehtib ka omavalitsuste puhul.
Saare vallavanem Jüri Morozov peab tõmbekeskuste kava ja uuringute analüüsi üldsõnaliseks, väheveenvaks. Läbi kumab suhtumine, et te maal midagi ei jaga, aga tegelikult on omavalitsuste töötajate haridustase sama kõrge või kõrgemgi kui ministeeriumis,” lajatab Morozov.
Tõmbekeskus samuti hädas
Vallavanem leiab, et enne kui sunniviisiliselt liitma hakata, oleks õigem lahendada omavalitsuste tulubaasi küsimus, mida riik viie aasta eest ligemale veerandi vähendas. Rahapuudusest lähtuvalt täidavadki omavalitsused oma ülesandeid valikuliselt.
Jõgevamaa ühe võimaliku tõmbekeskuse Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tunnistab, et keskusedki on rahaliselt nii nõrgaks jäänud, et kui nad riigilt tuge ei saa, ei suuda nad kanda ka tõmbekeskuse raskust.
“Kui ses osas muutust ei toimu, võime ka tõmbekeskustele adjöö öelda, appi peaksid tulema Euroopa Liidu struktuurifondid,” arutleb Aiaots.
Valneri sõnul ei sea ministeerium maakondadele ette, kus peavad tõmbekeskused olema ja kui palju. Küll loodab ta, et jaanipäevaks on linna- ja vallajuhid isekeskis kokkuleppele jõudnud. “Tähtaegadest tähtsam on see, et koos kohapealt pärit ettepanekutega sünniks võimalikult hea plaan ja võimalikult laia kandepinnaga kokkulepe,” lisab Valner.
