Vana ja iidne küla Unukse (Vnox, Un(n)ukse)
1543. a on märge "Df Unnas mit dev Mühle", mis viitab küla seosele veskiga. 1840. a nimetatakse Unnucks e. Unnusse ja alates 1876. a mainitakse koos Waschel´iga (Vastaga).
1637. a ja 1844. a on kirjas 9 majapidamist. Kunagi oli Unuksel iseseisev mõis, mis hiljem kuulus kord Malla, kord Koogu mõisnikule, kuni lõplikult liitus Vasta mõisaga.
Koogust eraldati 1782 - 1795. a vahemikus, kuulus ta siis Essen´itele, 19. saj. olid omanikeks Schnackenburg´id ja Brevern´id. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Reinhold Heinrich von Winkler.
Kupjahansu maja asemele asutati külapood, Vasara talus asusid villa- ja viljaveski (ümbruskonna ainuke villaveski). Mõisa viinavabriku juures oli veel jahuveski.
Unukse endise viinavabriku hoonesse asutas Viru-Nigula Piimaühing 1925-1926. aastatel meierei, millel olid osakonnad Rannul, Aseris ning koorejaam Padas. Nõukogude ajal töötas Unukse ka koorejaamana, kus tehti peale koorimise veel laabikaseiini. Olin 1963. a suvel siin tööl, siis kuulus jaam Rakvere Piimatoodete kombinaadi Kunda võitsehhi alluvusse. Hiljem viidi piimasaadused ära, kolhoos majutas siia maltoosatsehhi - õlletootmise "Viru-Nigula Õlu".
Nüüd seisab auväärsusest hall vabrik tühjana.
Mõisa härrastemajas asusid 6. kl. algkooli IV - VI klassid, mis 1945. a viidi Vastale. Peale Koilat õppis Unukse koolis ( asut. 1913. a) teeneline kunstitegelane, 1969. aastast, muusikaprofessor Artur Vahter (sünd. Orgu külas). Maja seisab praegu tühjalt.
Unukse vabatküla nimetati Pandleks, külas elas mitmeid kuldsete kätega meistreid (sepp, arst, masseerija, loomatohter, rätsep, pottsepp, nahaparkal ... )
Mäe peal asub meie kultuurikorüfee - kunstniku, literaadi, kodu-uurija, Ella Rajari, isa sünnitalu. Ella ise sündis Pada vallas, Aarla külas 23.04.1915. a.
Lapseeas elas ta kuigi kaua vanaisa talus Kuural. 1934. a osteti Kivinurme talu Unuksel otse Ella isa sünnikoha kõrvale. Siia asuti elama 1936. a. Elu lõpuaastatel, kuni 1998. aastani elas Ella Unuksel.
"Kivinurme talu asub Kroonumäe serval, kus maa alaneb Mäe järveks, ehk Pajuheinamaaks, et teispool madalikku taas tõusta Arumäeks. Jõeäärsed heinamaad Rubergi ja Palgi talude vahel moodustasid Pikaniidu, nende vastas üle jõe olid Aasuheinamaad. Tuularu talu taga asusid eraldi heinamaatükkidel veel Luhastik ja Mauguniit". (E. Rajari)
Ella teened kodu-uurimises vajavad lahtiseletamist. Ta oli Eesti Rahva Muuseumi korrespondent 1974. aastast, 1991. aastast sai ta teenelise korrespondendi aunimetuse, oli ERM´i Sõprade Seltsi liige.
E. Rajari kogus teatmematerjali Viru-Nigula kihelkonnast, vastas ca 40. küsimuslehele, kirjutas 10 võistlustööd, juhendas Viru-Nigula kodu-uurijaid.
Tema silmapaistvamad tööd on: "Viru-Nigula külad muutuvas ajas" ja "Meie kodude minevikust".
Unuksel elas kunagi üks hakkaja peretütar, kes jäänud üksinda oma küla ainsasse suitsutarre, ehitas selle peale puust korstna, saades nii endale hüüdnimeks "Puukorstna Pouli".
Ella kodu ligidal, Unukse mäe peal elab kohaliku kaitseliidu rühma ülem, laulu-, nalja-, rahva- ja muidu mõnus mees, Jaak Lepik.
Et Koila ja Unukse külades on olnud vapraid sõdalasi ja kaitseliitlasi, siis kuluks vahepeal üks anekdoot:
Kapral karjub: "Miks on rivi kõver ?" Üks sõduritest vastab: "Sellepärast, et maapind on ümmargune !" Seepeale kapral möirgab: "Kes seda ütles ?" Rivist vastati: "Kopernikus." Kaprali jutt on nüüd lühike ja konkreetne: "Määran talle kaks köögitoimkonda väljaspool järjekorda."
Külas elab paarkümmend peret 42. elanikuga (2011 a.) Külast andsid muuseumile andmeid Elise Rätsep, Jaak Lepik, Maie Takjas, Alfred Rikkolas.
Unukse teevad unustamatuks vanad veskipaigad, Ella Rajari, viina-piimavabrik ja kaunis jõekäär. Unukse allkülades asusid Lokutaja veski (Orgu k.) ja Lauriveski (Lauriveski asundus).
Unukse ja Mahu vahel asub hilisem ja väiksem küla - PÄRNA
Pärnal asus Vasta karjamõis. Küla sai nime esimese Virumaa päritolu taluomaniku, Nigulas Pärna, järgi aastal 1650. Suguvõsast on tuntud Iila ja Mahu kooliõpetaja Juhan Pärn ja rõugepanija Jüri Pärn. Jüri poeg Aaro on tuntud ooperilaulja. Ka külas harrastati koorilaulmist.
Nigulas Pärn sai jõukaks Narvas ja Venemaa linnades mett ning karjasaadusi turustades. Talu järeltulijaist Ain Tiivas oli
taasiseseisvumise algul Viru-Nigula vallavanem ja hiljem vallavolikogu esimees.
Pärna külas suubub Pada jõkke Kongla jõeke, mida küla kohal kutsutakse Kuiva-Pärnaks.
Iila küla all, vastu Pärna küla asub iidne ja ilus Hiietammik. Selles pühas paigas ohverdati muu hulgas ka musti kukkesid. Hiie lähedal asus Taaravainu talukoht.
Jõe käärus, Koumardi talus, toimus viimase sõja järel metsavendade ja piirivalvurite vahel traagiline tulevahetus. Peretütar pääses läbi akna põgenema, surma said kolm lakas varjunut ja osa piirivalvureid. Maja põletati.
Küla lähedal metsas on peidus madal "nõiakivi", millel paar lohku ja salapärane joontevõrk.
Pärna on ilus väike metsakülake, kust on laia maailma läinud kaugsõidukapteneid, juriste, muusikuid, õpetajaid ja teisi tarku inimesi. Külas on 5 elanikku.
Kasutatud: E. Rajari "Omane ja armas"
Üks väike vigade parandus Koila külaga seotud inimeste nime õige kirjapildi kohta: Koila õpetaja õige nimi oli Aagver ja Koila linna tahtis ehitada H. De Lodhe. Vabaõhumuuseumist kirjutas Korzjukov.
