Eestis on tõepoolest neid, kes toituvad ainult rohelistest lehekestest ja puuviljadest. Vahel ei ole niigi palju vaja, piisab mahlast või kevadise õietolmurikka õhu hingamisest.
“Loodus annab meile kõik, mida vajame, tuleb vaid oma intuitsiooni usaldada,” soovitab Mari Metsallik. Tema pikemaid vastuseid toitumise ja tervise kohta saab lugeda Maalehe veebilehelt.
Foto: Sven Arbet
Mõttekaaslaste suus metshaldjaks hüütav Mari Metsallik elas sel talvel viis kuud üldse tahke toiduta.
Ta
on loobunud ka igasugusest keemiast kehahooldusel. Juukseid peseb
jõevee ja mudaga, keha angervaksaleotisega, hambaid nühib
toomingaoksaga.
Tavatoitujad ringutavad käsi, aga mõttekaaslastele
on Metsalliku mõtted loodusest ja looduslähedasest toitumisest selged
ning arusaadavad. Kui Ingrid Peek temaga kahetunnise raadiosaate tegi,
kahetsesid paljud huvilised, et see nii lühike sai.
Lõunasöök metsa alt
Neiu tuleb ajakirjanikuga kohtuma paljajalu pikas heledas rüüs, ilus ja värske nagu algav päev.
Lapsest
saadik on ta armastanud taimetoitu, eelistanud lihale õunu ja viimased
aastad on puhtalt toortoidul. Ta on 182 cm pikk ja kaalub 60 kg.
Mida
arstid tema eluviisi kohta ütleksid, seda Mari ei tea, sest arsti
juurde ei ole asja. Tervis on hea. Hambaarsti juures on ta käinud
kontrollis ja toomingas toimib – auke pole.
“Inimene ei peaks muretsema, kas ta saab taimsest toidust kätte kõik
mis tavainimene lihast,” märgib Metsallik. “Liha ei ole inimese
organismile toitainete tasakaalu pärast sobiv.”
Käime koos tiiru metsas ja Mari korjab taldrikule lõunasöögi: paar pihlakalehte, pohlavars, kuuseoksake, põdrakanepi kasv…
“Mari, kas sellest on tõesti võimalik kõht täis saada?”
