Ohtlik toit jõuab kontrollist hoolimata vahel ikkagi poodidesse
Tarbija ja ohtliku toidu vahel seisab veterinaar- ja toiduamet (VTA), mille ametnikud on tänavu Eesti kauplustes avastanud ohtlikku toitu neljal korral.
Märtsis leidsid veterinaar- ja toiduametnikud Poola päritolu kalkuni-hakklihasegust rutiinse kontrolli käigus salmonellapisikuid. Ohtlik hakkliha korjati poodidest ja kokkuleppel tootjaga hävitati.
Salmonellat leidus ka India päritolu rohelises pipras – kogu partii hävitati.
Kõrgeima taseme hoiatused
Tšehhi õuna-mustika-pohlajoogist leidis tarbija klaasikillu. Joogi edasine müük peatati kohe ning partii hävitati.
Lisaks avastati, et Eestis toodetud gluteenivabades sojatoodetes oli siiski gluteeni. Küpsetised kutsus ettevõte ise tagasi ning täiendas need vastava märkega.
Eesti ametnikud andsid neist juhtudest kohe teada Euroopa toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu Euroopa Komisjonile. Komisjon omakorda teavitas riike, kuhu seda kaupa veel oli saadetud.
RASFFis on neli eri tasemega hoiatust. Kirjeldatud juhtumid olid kõige kõrgema tasemega ehk alert-teavitused.
“Sel juhul on tegu tõsise riskiga tervisele ja tuleb kiiresti tegutseda,” selgitab VTA kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna juhataja Regina Pihlakas.
Eelmisel aastal teavitati Eestit siia saadetud ohtlikust kaubast 25 korral – kakao- ja kakaotoodetest, toidulisanditest, kalast ja kalatoodetest ning puu- ja köögiviljast, sealhulgas kuivatatud puuviljadest.
Tänavu on saabunud selliseid teateid 13, neist kolm liha ning kaks kakao ja -toodete kohta.
“Kui saame teate, et mõnest riigist on saabunud ohtlikku kaupa, on sellele lisatud ka info, kes on Eestis kauba saajad ning kui suure kogusega on tegu,” selgitab Pihlakas. Nii teavad ametnikud, millisesse ettevõttesse minna ja mida otsida.
Hiina nõud on tihti ohtlikud
Ohtlikust tootest teavitatakse alati tootjaid ja edasimüüjaid. Kaup aga kõrvaldatakse müügilt ning saadetakse päritoluettevõttesse tagasi või hävitatakse.
Lisaks kauplustele kontrollib VTA sissetoodavat kraami ka piiril.
Jaanuari lõpus näitas Hiina rohelisest teest võetud proov 15 taimekaitsevahendi jääki lubatust suuremat määra. Loomulikult ei jõudnud selline tee Eesti poodidesse ega ka teiste Euroopa riikide tarbijateni, vaid saadeti tuldud teed tagasi.
Mullu leiti aga Lätis toodetud kruusid, milles sisalduv plii ületas lubatud piirnormi. Needki saadeti tootjale tagasi.
Möödunud aastal edastati RASFFi kaudu ligi 8800 teadet ning neist ligi pooled olid seotud toidu- ja söödasaadetiste kinnipidamisega ELi piiridel.
Lisaks toidule ja loomasöödale kontrollitakse ka toiduga kokku puutuvaid materjale. Eelmisel nädalal leidis VTA Hiinast imporditud melamiinist lusikates lubatust kõrgema formaldehüüdi sisalduse.
Kuna liikmesriikidest laekus palju kaebusi Hiinast ja Hongkongist pärit toodete ohtlike ainete sisalduse kohta, kontrollitakse nüüd EK eriotsuse kohaselt üle kõik neist riikidest ELi piirile saabunud plastist tassid, taldrikud ja muud köögitarbed.
Analüüside tegemise ajal seisab kaup Muuga sadamas, kustkaudu enamasti saabub Aasiast pärit kraam, tolli järelevalve all.
Eesti sprotid ja rukkikrõbuskid
Aga ka Eestis toodetud ja siit välja veetud toidu või sööda hulgast on leitud ohtlikku kraami. Mullu andsid Soome ja Taani teada kolmest juhtumist, tegu oli külmutatud kanakoibade, jogurti ja toidulisandiga.
Tänavu on tulnud neli teadet – Soome eksporditud ökoloogiliste rukkikrõbuskite (okratoksiin A) ja rapsikoogi (salmonella), Lätti viidud juustuga suitsuvorsti (10% hobuseliha) ning Tšehhi viidud sprottide (polütsüklilised aromaatsed ühendid) kohta.
Ettevõtteid kohustatakse toode tagasi kutsuma ning edastama veterinaarkeskusele andmed, kellele ja kuhu ning millistes kogustes on kõnealust toodet veel müüdud, millised kogused tagasi kutsuti ning kas see hävitatakse või töödeldakse ümber.
Selveri avalike suhete juht Annika Vilu tunnistab, et neil on tulnud toit müügilt ära võtta väga harva – kord või paar aastas, aga on olnud ka aastaid, kus seda polegi ette tulnud.
“Enamasti on põhjuseks eksitav etikett, päris ohtlikku toodet ei meenu üldse,” lisab Vilu.
Avalik andmebaas on kõigile nähtav
- Euroopa toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF) võimaldab kiiret teabevahetust liikmesriikide ja komisjoni vahel, juhul kui toidu- või söödaahelas avastatakse oht inimeste tervisele.
- Kõik RASFFi liikmed (EL 27, komisjon, Euroopa Toiduohutusamet (EFTA), EFTA järelevalveamet (ESA), Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) tagavad ööpäevaringse teenuse kindlustamaks, et pakilised teated saadetakse, saadakse kätte ja neile vastatakse võimalikult kiiresti.
- Tänu RASFFile kõrvaldatakse paljud toiduohutusalased riskid enne, kui need jõuavad tarbijatele kahju teha.
- Aastal 2012 edastati RASFFi kaudu kokku 8797 teadet, neist 526 teates hoiatati tõsiste ohtude eest, mis hõlmasid turule toodud toiduaineid.
- RASFFi online-andmebaas on kõigile avalik aadressil http://ec.europa.eu/food/food/rapidalert/rasff_portal_database_en.htm.
- Eesti andis mullu RASFFi kaudu teada 17 ja tänavu on andnud 14 avastatud ohtlikust juhtumist, mis puudutavad toitu, sööta ja toiduainetega kokku puutuvaid materjale.
Allikas: portaal RASFF
