Armunud Kunstnik ääremaal

“Ma kirjutasin äriplaani, sain töötukassast toetust, panin selle majakese püsti ja pood saigi avatud,” kirjeldab Ilona Sula oma äri avamist, nagu olnuks see pühapäevahommikune pannkoogitegu.

Selles loos polekski ehk midagi erilist, kui neiu teinuks oma poe Tartusse või Tallinna, kus selliseid on vägevalt võrsunud.

Ilona otsustas oma poekese avada aga Eesti teises ääres, Värskas. Lausa ääremaal (andku setud see sõnakasutus andeks), aga äri mõistes ongi Põlvamaal asuv poole tuhande elanikuga Värska alevik suurlinnast vaadatuna ääremaa. Teisisõnu paik, kuhu “päris terve mõistusega” inimene äri ajama ei lähe.

Ilona põhjendab, et suurtes linnades on nii palju kaupa ja nii palju pakkujaid, et inimesed ei suudagi seal tema ilusaid asju märgata. “Tundub, et siin hindavad inimesed käsitööd rohkem ning siin on ka ilus ja rahulik olla,” leiab ta.

Naine ei tee saladust, et riske poe avamisel on palju, ent äriplaani kirjutades kaalus ja vaagis ta asja vanarahvatarkuse järgi: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Mis siis on Armunud Kunstniku saladus? Tundub, et lihtne tõsiasi – pakkuda tuleb seda, mida keegi teine veel ei paku. Peamiselt saab aga Armunud Kunstnikust osta tuntud ja veel tundmatute Eesti kunstnike peenemat ja jämedamat näputööd. Siit saab kaupa, mida muidu suurlinnadestki naljalt ei leia. Tooted valib omanik ise oma äranägemise järgi.

Kui kellelgi jäi hingele küsimus, miks kannab Ilona Sula pood nime Armunud Kunstnik, siis vastus on selline: “Ma olen kunstnik ja mõne aasta eest leidsin ka armastuse, mis tegigi kokku sellise nime,” selgitab neiu.