Sigala. Pärast kolhoosikorra lõppu üks puidufirma. Aga läks pankrotti, seejärel tuli too maatükk pankrotivarana müüki.

Nüüd paikneb siin Eesti üks edukamaid ettevõtteid…

Minu lapsepõlv möödus Palmse külas. Kui firmat tegin, tundus loogiline, et teen seda seal, kus inimesi ja ümbrust tunnen.

Soome ei tahtnud minna?

See ei tulnud isegi mõttesse. Kui mina kooli lõpetasin, tähendas Soome pääsemine viisa hankimist ja sabas seismist. Mina sabas seista ei viitsi.

Aga Tallinnasse nagu kõik?

Mingil ajal isegi kaalusin seda. Äkki võiks olla kusagil Maardus, oleks tarnijatel ligemal ja tööjõuga vähem probleeme. Aga see oli rohkem uitmõte. Ma olen kolkapatrioot.

Kui suur ettevõtte käive on?

15−16 miljonit eurot.

Ja töötajaid?

40 inimest.

Kõik nad on kohalikud?

Minu eesmärk on olnud, et inimesed oleksid ligidalt. Kuhu nad muidu ikka tööle läheksid! Ma olen alati tahtnud kohalikku elu arendada.

Palju nad palka saavad?

Brutopalk on 2000 euro ringis.

Uskumatu!

Mul on piinlik maksta palka, millega ma ise hakkama ei saa. See on olnud mu põhimõte.

Meilt pole keegi vabatahtlikult ära läinud. Mitu meest on Soomest hoopis tagasi tulnud. Oleme Vihula valla kõige suurem tööandja, kindlasti ka suurim maksumaksja. Ning Vihula vallas on suurem maksutulu inimese kohta kui Eestis keskmiselt. Seda hoolimata sellest, et Vihula vald on ääremaa.

Küll on siin väga suur erinevus meeste ja naiste osas.