Poolte maakondade tõmbekeskused teada
Esimesena leppis neis kokku ja andis teada Valgamaa Omavalitsuste Liit, kes näeb keskustena Valgat, Tõrvat ja Otepääd.
“Otsus oli üksmeelne, arutelud ja vaidlused olid juba varem ära,” hindas jaanipäevaeelse seisukoha sündi Valgamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Rein Org.
Seletuskirjas maavanemale märgitakse, et juba ajalooliselt on Valgamaal kolm keskust: Valgas elab 13 629, Tõrvas 2956 ja Otepääl 2108 inimest. Kõigis neis piirkondades on elanikke üle 5000.
Kolm omavalitsust – Palupera, Karula ja Puka – lisasid eriarvamuse. Puka tegi ettepaneku lisada maakonna suurim asula peale linnasid, Puka alevik, kuna see on tõmbekeskuseks ka naabervaldade küladele.
Palupera volikogu vaatab aga Tartumaa suunas. Pealegi võtsid nad hiljuti vastu Tartumaa Rõngu ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi Puka, Konguta, Rannu ja Nõo valdadega.
Karula eriarvamust iseloomustab tõdemus, et sissesõidutee tõmbekeskusse ehk Valka on äärmiselt kehvas seisus.
3. juuli seisuga olid lisaks Valgamaale veel seitse omavalitsusliitu pakkunud maavanematele võimalikke tõmbekeskusi, Järvamaa liit saatis maavanemale küll kirja, aga tõmbekeskuste osas mingit konkreetset ettepanekut ei teinud.
Omavalitsusreformi projektijuhi Sulev Valneri sõnul sai ülesanne püstitatud nii, et 1. juuliks küsiti omavalitsusliidu ettepanekut maavanema lauale, maavanemad pidid aga 15. augustiks andma kaalutud ettepanekutest teada siseministeeriumisse.
“Osa liite on küsinud lisaaega,” selgitas Valner. Tema hinnangul on ka liitude võimekus ning omavalitsuste kokkuleppevalmidus ja -tahe maakonniti erinev. Valneri arvates ongi raske otsuseid teha olukorras, kus osa liikmeid jääb eriarvamusele ega tahagi otsusele jõuda.
Mõnel pool jällegi ei kuulu kõik omavalitsused liitu, näiteks mitu olulist Saaremaa omavalitsust või Võru ja Narva linn.
“Üle-eestilist tulemust saab ja tasub tõsiselt kokku võtma hakata siis, kui on olemas ka maavanemate vastused, seega pigem suve lõpus,” märkis Valner.
Küll podiseb vaikselt ühinemiskatel. Nimelt tegi Järva-Jaani valla volikogu 27. juuni istungil ettepaneku Kareda, Koeru, Roosna-Alliku, Ambla ja Albu valdadele alustada liitumisläbirääkimisi. Seejuures olid kõik 11 Järva-Jaani volinikku üksmeeles.
“Kui naabrid otsustavad meiega liituda, võiks järgmisel või ülejärgmisel aastal tekkida Ida- ja Põhja-Järvamaale 9000 elanikuga tugev vald,” avaldas volikogu esimees Margus Vaas lootust, lisades, et küll ei ole nad üksteise jaoks tõmbekeskused.
OMAVALITSUSTE ENDI OTSUS
Ettepanekud tõmbekeskuste kohta
- Ida-Virumaa – Aseri, Avinurme, Iisaku, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme, Kiviõli, Lüganuse, Püssi, Narva linn, Narva-Jõesuu, Sillamäe ning Mustvee (Jõgeva maakond).
- Jõgevamaa – Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee. Lisaks väiksemad teise tasandi keskused Tabivere, Pala, Puurmani, Voore, Torma, Palamuse.
- Läänemaa – Haapsalu ja Lihula.
- Lääne-Virumaa – 14 keskust, sisuliselt kattub see praeguste omavalitsuste keskustega.
- Põlvamaa – Põlva ja Räpina, lisaks Värska, juhul kui saab asja Setumaa suurvalla mõttest.
- Tartumaa – ainuke tõeline tõmbekeskus Tartu. Üks võimalik pakutud variant oleks kaks omavalitsust: Tartu linn ja Tartumaa suurvald koos paljude osavaldadega.
- Valgamaa – Valga, Tõrva ja Otepää.
- Viljandimaa – Viljandi, Võhma, Mõisaküla, Abja-Paluoja, Mustla, Karksi-Nuia, Suure-Jaani ja Kolga-Jaani.
Allikas: siseministeerium
