Lustiveres on koos eriti lustlik rahvas
“Aasta küla konkursi võit tuli küll ootamatult,” ei suuda Lustivere külaseltsi juht Riina Paluoja seda siiani uskuda. Piirkonnas on 821 elanikku, kellest pea pooled asuvad Lustiveres. Aastaid on järjekindlalt tegutsetud, üritades Lustivere, Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme, Neanurme ja Kaliküla rahvaga koos elu värvilisemaks ja huvitavamaks muuta.
“Seitset küla on raske liita,” tunnistab tegus naine. Õnneks oskavad külavanemad rahvast innustada ja küla tegemistesse kaasa haarata. Ühist koguneb aga aasta jooksul terve ports, alustades pea üle kuu toimuvatest pidudest, jätkates talvise suure lumelinna ehitamise ja vabariigi aastapäeval lipu heiskamisega ning lõpetades kultuurimajas tegutsevate ringidega. Rahvatants on sealkandis juba aastakümneid au sees, nii et mullu 20. augustil võeti kätte ja tantsiti läbi lausa kõik seitse küla.
Lustivere kultuurimaja on viimased aastakümned kenasti üle elanud tänu juhataja Vello Pelisaarele, kes on selle maja hingeks juba 1978. aastast peale. Eurotoetuste abil on vana maja üles vuntsitud ja nüüd on seal koha leidnud ka juuksurisalong ja peagi avatav massaažituba.
Peatus on, aga bussid ei peatu
“Mees käib välismaal tööl, eks üksi on kodus igav ja seetõttu käime siin kultuuri tegemas,” muheleb Kaliküla külavanem Laili Iva. Rattaga on ju sinna vaid paarkümmend minutit vändata. Üldse kasutab sealkandi rahvas palju kaherattalisi, et külasid ühendava “kiirteede” võrgustiku kaudu liigelda.
Ival on mureks vaid see, et kuigi Tallinna–Tartu maantee poolitab Kaliküla ja tee ääres on ka kena bussipeatus, mille ümbrust külarahvas juba aastaid kevadiste talgute käigus korrastab, ei peatu seal eriti busse. Ei saa maantee kummaski otsas asuvasse suurlinna – ei Tartusse ega Tallinna –, aga ka mõne kilomeetri kaugusele Põltsamaale sõidab vaid mõni üksik buss päeva jooksul.
Kohalikud inimesed unistavad sellest, et Põltsamaani rajataks kergliiklustee, mida mööda võiks turvaliselt nii poodi kui muid asju ajama minna.
Peres viis Eesti meistrit
Muidu on Lustivere kandis turvaline ja rahulik elada, toovad kohalikud välja peamise plussi. On olemas nii kultuurimaja, pood, postkontor kui ka kool. Kusjuures Lustivere põhikooli õpilased saavad häid kohti nii olümpiaadidel kui ka spordivõistlustel.
Maadlemises on kõige suurem võidetud karikate ja medalite kollektsioon Andruste pere vendadel ja õdedel. “Meie peres on viis Eesti meistrit, kusjuures mõni on lausa kümnekordne meister,” teatab Tõrenurme küla Pärnamäe talu peremees Harri Andruse.
Kolmest pojast ja kolmest tütrest viis vanemat – Hergo (24), Velja (23), Airika (21), Ardi (20) ja Aimar (16) on maadluspisikuga nakatunud. Pesamuna Andra Adele (4) piirdub seni õdede-vendade võidukarikate imetlemisega.
Ema Varje Andruse, kes on ka Tõrenurme külavanem, ütleb, et vanem poeg läks maadlustrenni ja teised hakkasid järjest kaasa minema. Isa lisab, et oligi lihtsam lapsi transportida, kui kõik käisid ühes trennis. Velja hakkas kunagi koos Barutoga trenni tegema, Aimar on aga mitmekordne Maalehe maadlusturniiri võitja.
Tõrenurme külas elamise kohta ütleb Harri Andruse, et see on hea rahulik koht, on palju ruumi ja lastele saab õpetada väga palju selliseid asju, mida linnas ei saa teha. Näiteks sel talvel on plaanis Lustivere kandis juba traditsiooniks kujunenud päkapikumaa avada Pärnamäe talus. “Tulime selleks maale, et lastel oleks tööd teha ja koht, kus joosta,” lisab pereema. “Maal on ju kogu aeg midagi teha.”
Sügisest plaanib ema koos noorema tütre ja pojaga Jõhvi kolida, et praegu Võhmas spordilaagris peagi algavate maailmameistrivõistluste jaoks valmistuv poeg Aimar saaks käia Kohtla-Järvel gümnaasiumis ja maadlustrennis.
Täpi on seitsme küla ainuke lehm
Kolimine pole aga mõttes Pudivere külavanemal Veera Kopplemikul, kes peab seitsme küla ainukest lehma Täpit. “Ta on mu jaoks nagu lemmikloom ja pere liige,” ütleb naine 10aastase piimaandja kohta, kellele ta ostis mullu seltsiks pulli. Lapselapsed panid pullile nimeks Oggi. Täpi tõi ilmale vasika, kes sai nimeks Tilde ja ehmatas mõni päev tagasi perenaise täitsa ära, kui oli köie läbi närinud ja maailma avastama läinud.
Jooksik saadi naabrite juurest siiski kenasti kätte.
Veera ütleb, et igapäevatöödele pakub head vaheldust ristsõnade lahendamine. Maalehe puhul alustabki naine ristsõnast, seejärel vaatab üle kuulutused ning siis läheb lehe sisu juurde.
Kuulutustest olla ikka kasu ka. Viimati ostis Veera kuulutuse peale senisele kümnele kanale kaks lisaks. Ja arvab nüüd, et peab vist juurdegi tooma, kuna nii palju on munade tahtjaid.
