Maalehe reisiseltskond moodustas Kataloonia iseseisvuse toetuseks inimketi

Kolmapäeva varahommikul Tallinna lennujaamast startinud grupp maandus mõni tund hiljem Hispaanias Girona lennuväljal.

Lennukist väljujad võttis vastu pilvine ilm ja 13-kraadine temperatuur. Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik lubas, et ilm läheb ilusamaks ja ta lubadus sai teoks. Pärast paaritunnist sõitu mägede vahel, möödudes maisi-, tubaka- ja päevalillepõldudest jõuti Andorra pealinna Andorra La Vellasse, kus säras soe päike.

Just samal päeval, 11. septembril moodustavad katalaanid oma iseseisvuse eest võitlemiseks Balti keti eeskujul 400 km pikkuse inimketi. Kuigi sõitsime läbi Kataloonia, ei sattunud me inimketi lähedusse. Katalaanide auks moodustas Maalehe seltskond aga Andorra vana parlamendihoone ees ise inimketi.

Natuke ka Andorra Vürstiriigist, mis on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Püreneede mägedes. Piir Prantsusmaaga on 56,6 km ja piir Hispaaniaga on 63,7 km pikkune. Andorra pindala on 468 km² ehk umbes pool Hiiumaa suurusest. Ta on kuuest Euroopa kääbusriigist pindalalt suurim. Rahvaarv on 85 082. Keskmine eluiga on 83,5 aastat, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. 95% rahvastikust elab linnades.

Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat - Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president. Umbes 90% andorralasi kuulub katoliku kirikusse. Ametlik keel on katalaani keel. Kasutusel on ka hispaania ja prantsuse keel.

Andorra on väga mägine. Üle 2000 m kõrgusi mäetippe on 65. Varem oli põhiliseks tegevusalaks lamba- ja tubakakasvatus, tänapäeval aga kaubandus ja turism. Andorrat peetakse talispordi- ja maksuparadiisiks.

Andorras puudub nii üksikisiku kui ka ettevõtte tulumaks, mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Ka käibemaks on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest.

Avaliku sektori poolt osutatud teenused on maksuvabad (meditsiin, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustus, haridus, sport).