Vähenda toiduraiskamist – ülejäägid töötle aegsasti
Kolmapäeval tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Millised nipid on teil toiduraiskamise vähendamiseks? Anna teada arttikli kommentaarides või saada meil aadressil veeb@maaleht.ee
Valli Järve, Türi Toimetulekukooli kokk:
„Kui meil jääb näiteks mingit toitu mingil põhjusel üle, nt lõunast kartul või hommikust tatrapuder, siis teen sellest mingi teise toidu õhtuks lastele vormina, kotletina või praeme need ahjus või pannil mõne sobiliku toiduainega. Muidugi tuleb siin arvestada toiduainete säilitamise nõudeid.
Üle jäänud toiduaineid saab järgmisel päeval kasutada näiteks kotlettides.
2013. aasta kevadel viisime Järvamaal läbi Eesti Tarbijakaitse Liidu tarbijauuringu säästlikust tarbimisest. Üks küsimusi oli “Mida teete selleks, et toidujäätmeid ei tekiks?”. Üle 68% vastanutest väitsid, et tarbivad ära enne vanemad tooted ja 63% külmutavad toitu. Sisseoste planeerivad 31,58% naisi ja 33,33% mehi. Naised ei armasta serveerida väikeste portsjonitena, kuid meestest seevastu 33,33% teevad seda.
Minu soovitused:
Kui toitu sai valmistatud liiga palju, tuleks see külmutada;
Alati peaks enne poodi minekut tegema nimekirja ja sellest ka kinni pidama, et ei ostetaks kampaania käigus toiduaineid, mida ei jõuta ära tarvitada;
Kui juhtub toitu üle jääma, tuleks järgmiseks toidukorraks lisada sinna mõnda sobilikku toiduainet juurde ja valmistada sellest hautis või vormitoit.“
Inga Saarepere, Kelmiküla Lasteaia majandusjuhataja:
„Üle jäänud saia- ja leivanukke ei peaks kindlasti ära viskama – neist saab järgmiseks päevaks teha maitsvat leivasuppi või saiavormi. Supi peale saab teha näiteks saiakrutoone.“
Ly Kaups, Hiidlaste Koostöökogu:
Kui ostad terve kala, siis keeda kindlasti ka puljongit.
Keeda jääkidest puljongit, ehk, kui saad terve kala söögi tegemiseks (näiteks lõhe või haugi) siis peale filee tegemist keeda peast ja suurtest roogudest puljong. Sama kanaga: ostad terve kana, pistad ahju, sööte liha ära ja siis luustik puljongiks. Kõigi puljongite maitseks võib lisada peaaegu kõiki juurviljade “jääke”, nt sibulakoored, porgandi otsad, kapsa juurikas ja neid jälle tasasel tulel keeta.
Kui teed suurema puljongikeetmise (tekkis suurem kogus häid loomaliha konte), siis seda võiks “kokku keeta” ehk tasasel tulel isegi kuni 3-4 päeva. Siis lõpuks jääb eriti maitseks kontsentraat, mida on hea säilitada näiteks jääkuubikukottidesse panduna sügavkülmas.
Kui aurutad mahla, jäävad järgi kestad. Need võiks panna ahju ja kuivatada ning hiljem kohviveskiga jahuks jahvatada. Nii saabki teha nt mustikajahu, mida hiljem on hea lisada pannkoogitaignasse, jogurti-müsli sisse jne. Hea ja gluteenivaba.
Sirje Potisepp, Toiduliidu tegevjuht:
Jälgi toidupakendite märgistust, sh „Kõlblik kuni“ või Parim enne“ kuupäevi. Enne toidu kergekäeliselt minemaviskamist tuleks teha sensoorne hinnang – kõigepealt visuaalselt, et ega pole näha hallitust, värvimuutusi, konsistentsi muutusi (näiteks kihistumist), siis nuusutada ja vajadusel ka maitsta. Kui tõesti ei sobi ka peale läbiküpsetamist ehk kuumtöötlemist, siis teinekord püüda kas kiiremini ära tarbida või vähem osta.
Veendu, et toote koostis on Sulle arusaadav ja vastab Sinu vajadustele. Toidukauba koostisained kirjutatakse pakendile alanevas järjekorras;
Vali Sulle sobiva suurusega pakend;
Osta soodusmüükidelt suuremas koguses ainult pika säilivusajaga tooteid;
Sõbrannad-naabrinaised võiksid näiteks koopereeruda ka toiduainete ostmisel ja valida hinnalt soodsamaid suuremaid pakendeid ja jagada omavahel.
Ene Lill, Harmoonikumi kohviku perenaine:
„Osta saadusi otse tootjalt või taluturult;
Valmista sööki ise vastavalt oma pere tarbimisele;
Külasta toidukohti, kus valmistatakse toitu kohalikust toorainest;
Käi poes täis kõhuga;
Kogu sügavkülma üleliigseid singi- ja vorstijuppe – nendest on hea näiteks seljankat teha;
Kuivata leivajäägid ja valmista neist nt kalja;
Kuivata saiajäägid ja tee neist ise nt riivsaia.”
