Liha töötlemise eriala ei ole seksikas
Tema sõnul teevad põhikooli lõpetaja edasise koolivaliku enamasti vanemad. Nii juhtubki, et noor satub õppima seda, mis teda ei huvita või ala, millest tal ettekujutust ei ole.
Silja Sillakivi Maag Lihatööstusest tõi välja probleemi, et välja õppinud liha töötlejaid ei tule kutsekoolidest tööstustesse nii palju, kui vaja oleks. Näiteks nende 150st töötajast vaid kolm on endise Õisu kooli haridusega.
Praegu õpetatakse lihatöötlemise tehnoloogiat kutsekoolidest Olustveres ja Tartu KHKs. Samas näitavad andmed, et tunamullustest Tartu KHK lõpetajatest läks erialasele tööle lihatööstustesse vaid 24 ja Olustverest 78%.
Vestlusringis pakuti ka välja lahendusi, kuidas lihatööstustesse rohkem noori inimesi meelitada.
Pastaku sõnul peaks lihasektorit rohkem populariseerima, tegema tööstustesse ekskursioone ja näitama köögipoolt. "Tänapäeva lihasektoris ei ole midagi hirmsat ja koledat, sektor on kaasagne ja heade töötingimustega," lisas ta.
Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi äridirektori Margus Venelaise hinnangul peaks lihasektor ise oma atraktiivsust tõstma.
Siin aitaksid kaasa tunnustatud rahvusvahelised brändid ja normaalsed palgad. Praegu on lihasektori palgad kekmiselt Eesti keskmisest umbes viiendiku võrra madalamad.
