VIDEO: Massiarus kosuvad maatõugu rekordlehmad
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
“Päike, Päike!” hüüab Piret Alfthan, ämber käes, oma lemmikut – helepunast maatõugu lehma, ise läbi rohu kahlates. Holsteini ja punast tõugu lehmikud trügivad kohe perenaise ligi, aga maatõugu vissi, kel nimeks Päike, ajab jonni ega tule lähemale.
“Need maakarja lehmad on isepäised ja jonnakad, samas on see ju meie oma Eestimaa tõug, me peame neid edasi aretama, muidu surevad välja,” räägib Piret Alfthan, kes juba aastaid töötanud Massiaru POÜs loomakasvatusjuhi ja veterinaarina.
Massiaru 260pealise piimakarja seas on juba kümme aastat peetud ka maatõugu lehmi. Tõsi, tavaliselt on neid alla kümne. Ometi on siit karjast saanud endale täiendust mitmedki maatõuhuvilised, sest Alfthani aretatud loomad on kõrges hinnas. Juba 2006. aastal tunnistati Massiaru POÜ maatõugu kari eliit-tõufarmiks ja seda nimetust on hoitud tänini.
Tänavu pälvis Piret Alfthan asjatundliku töö eest parima maakarjakasvataja tiitli ja rändhõbekarika. Hõbekarikas on Massiaru POÜ kontoris aukohal.
See auhind ei ole Massiaru POÜ-le esimene suur tunnustus. 2012. aastal tunnistati Massiaru piimakari Pärnumaa parimaks piimakarjaks, kuna holsteini ja punast tõugu karja keskmine toodang on juba aastaid olnud üle kümne tonni lehma kohta.
Veterinaarist sai maakarjakasvataja
Piret ise on pärit Tõstamaalt, seal on tema lapsepõlvekodu. Pärast keskkooli läks Piret EPAsse veterinaarmeditsiini eriala õppima ja pärast lõpetamist tuli tagasi Tõstamaale. Algul töötas kohalikus põllumajandusühistus töödejuhatajana ja veterinaararstina ning oli ka paar aastat Tõstamaa valla volitatud loomaarst.
1998. aastal asus ta tööle Massiaru POÜsse. Seal sai alguse tutvus tulevase abikaasa, soomlase Attega. Noored abiellusid, nüüd sirgub Alfthanite peres kaks tütart. Atte juhib osaühingus põllutöid ja vastutab söödatootmise eest, Pireti vastutusalaks on piimakari ja noorloomad.
Atte kiidab oma abikaasa head haridust, samuti on ta rahul maamajandamisega Eestis. Firmajuhi hinnangul on Eesti põllumajanduses avarad arenguvõimalused, ka on siinsed ettevõtted Soome taludega võrreldes tunduvalt suuremad ja konkurentsivõimekamad.
Massiaru lauta on aastatega soetatud neli DeLavali robotit. Piim müüakse Eesti piimatootjate ühistu kaudu Leetu, aga on läinud ka Lätti − seda tingib juba hea asukoht Häädemeeste vallas Ikla piiri lähistel.
Kõigi aegade parim oli Lillik
“Kui Massiarule tulin, siis algul polnud siin maatõugu loomi, oli musta-valgekirju ja punane kari, esimesed maatõugu lehmad saime Nigula looduskaitseala projekti raames 2004. aastal Hollandi riigi rahastamisel,” meenutab Piret. Nüüd on Massiaru karjas peetud neid nudipäiseid loomi juba kümme aastat ja neist on saanud perenaise vaieldamatud lemmikud.
Piret Alfthan on aastaid aretanud maatõugu loomi, järgides Eesti Maakarjakasvatajate Seltsi (EK Seltsi) koostatud ranget seemenduskava. Müüdud on nii pullvasikaid kui lehmikuid, kõik maatõugu lehmad on arvel jõudluskontrollis. Siit karjast on saadud maatõu aretuse jaoks aretuspulle.
Praeguste maatõugu visside aastane väljalüps on 8712 kg lehma kohta. Aga siit karjast on tulnud ka kõigi aegade parim maatõugu lehm Lillik, kelle aastatoodang 2012. aastal oli 12 368 kg.
Kui osa karjakasvatajaid peab maatõugu lehmi lihtsalt lemmikuna, siis Massiarus tehakse lisaks ka tõsist karjaaretuslikku tööd. Üks põhjus on kindlasti ka perenaise erialased oskused loomaarstina.
Massiaru karjas on robotlüpsil ka maakari, teadaolevalt on need ainsad roboti all käivad maatõugu lehmad − sealt see suurem väljalüps tulebki.
“Maakari harjub robotiga ruttu, ainult et robotil endal on vahel raskusi väiksema looma teenindamisega,” selgitab Piret.
Perenaise igapäevatööks on tegelda seemenduste, haigete loomade ravi ja profülaktikaga, lisaks arvutiandmete töötlemine, jooksvate tööde korraldamine. Tema sõnul on hea töötada: terve ettevõtte kollektiiv on asjatundlik ja südamega töö juures, aega leitakse ka ühiseks puhkuseks. Massiaru POÜs on kombeks, et korra aastas lähevad töötajad spaasse tervist turgutama.
“Oleme käinud Saaremaa spaades, Toilas, Narva-Jõesuus, Värskas ja loomulikult ka Pärnus,” teatab Piret. Ning lisab: “Kõige suuremat rõõmu teebki see, kui inimesed on terved, loomad on terved ja masinad laitmatult töötavad.”
Kõige raskema üleelamisena meenutab ta 2008. aasta sügistormi, kui laudas tuli viis päeva elektrita toimetada. Sellel hetkel olemas olnud vana generaator ei suutnud toita kaasaegse elektroonikaga roboteid. “Loomad olid paanikas, ei andnud lüpsiplatsil piima kätte, sest olid robotiga harjunud. Kui lõpuks elektritöödega meieni jõuti, oli see vaid viieteist minuti töö.”
Kommentaar
KÄDE KALAMEES
Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht
Piret Alfthan on noor ja ettevõtlik karjakasvataja, ta on kõigele uuele aldis. Massiaru POÜ loomakasvatusjuhina on ta edukalt hoidnud ja aretanud maatõugu.
On tähelepanuväärne, et ta peab suure piimakarja kõrval ka maakarja eliit-tõufarmi, tehes seda heades söötmis-ja pidamistingimustes. Rõõm on tõdeda, et kogenud karjakasvatajate kõrval on ka noorematel tärganud huvi maatõugu loomade pidamise ja aretamise vastu. Ei ole sugugi kerge suurtoodangulise holsteini karja kõrval aretada ja hoida kohalikku eesti maatõugu. Piret Alfthan on sellega toime tulnud, tegutsedes missioonitundeliselt ja aateliselt, et tõug ei hääbuks.
Praegu on Eestimaal alles umbes 600 puhast maatõugu lehma.
AASTA PÕLLUMEES 2014
- Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldavad konkurssi juba 14. aastat, et tunnustada maal tegutsevaid edukaid ettevõtjaid. Konkursi üks eesmärke võitja selgitamise kõrval on tutvustada ja tunnustada maamajandamise eri valdkondades tegutsevaid inimesi.
- Tänavusele “Aasta põllumehe” konkursile on oma kandidaadid esitanud Rapla Põllumeeste Liit, Põlvamaa Põllumeeste Liit, MTÜ Eesti Noortalunikud, Aiandusliit, Pärnumaa Põllumajandustootjate Liit, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Maakarjakasvatajate Selts, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Maaleht.
- Pärnumaalt osaleb tänavu kolm kandidaati. Parima maakarjakasvataja tiitli pälvinud Piret Alfthani on “Aasta põllumehe” konkursile kandideerima esitanud Eesti Maakarjakasvatajate Selts.
KANDIDAAT: PIRET ALFTHAN Massiaru POÜ
- Häädemeeste vald, Pärnumaa.
- Piimakarjakasvatus, maakarjakasvatus, maakarja eliit-tõufarm.
- Piimakari 260, noorkari 320, maatõugu lehmi 4 ja lehmikuid 8.
- Maatõu aretus, loomade ja aretuspullide tõumaterjali müük.
- Maid haritakse 1248 ha: raps, mais, teravili, rohumaa.
- Robotlaut, 4 DeLavali robotit.
- 15 palgatöötajat.
