Igal aastal kinnistub traditsiooniga üha rohkem suurüritusi, mida juba aastaid korraldatud, paljudes väikesadamates ja rannakülades organiseeritakse suuremaid lõkkeüritusi koos esineja või rikkaliku kultuuriprogrammiga. Näiteks Toila sadamas, Tallinnas Lennusadamas, Russalka monumendi juures ja Kalarannas. Samuti on üritus pikka aega olnud traditsiooniks Koguva külas, Viimsi vabaõhumuuseumis, Panga pangal, Kunda sadamas, Orjaku sadamas, Kihnu saarel, Pärnu rannas ja siiani hoiavad traditsiooni üleval ka väikesaarte elanikud. On ka uusi suurlõkkeid registreeritud, neid leiab ürituse veebilehelt muinastuled.ee.

Laupäeva hommiku seisuga on lõketest teada andnud 500 eestvedajat, lubades süüdata üle 670 lõkke ja nad on oma lõkete juurde kutsunud üle 27 tuhande inimese. Üks huvitavamaid randu tõotab tulla Muhu saare külje all Kõinastu leel, kus juba nädalapäevad tagasi koguti 40 lõkke jagu tulematerjali, et need ühiselt süüdata. Seda vaatepilti saab vastaskaldalt hästi vaadata nii Orissaare lähedalt kui ka Hanikatsi rannalt. Samuti Lottemaa kollektiiv on kuulutanud, et süütavad Reiu rannas oma lõkked, Laulasmaa rannas võib lõkke süütamiseks ruumi isegi nappida ja Vääna-Jõesuu kontsert tõotab tulla väga rahvarohke. Kindlasti on merel kõik ajaloolised purjelaevad ja mitmed jahid.

Muinastulede öö lõkete süütamise traditsioon sai üheaegselt alguse Eestis ja Soomes rohkem kui 20 aastat tagasi. Vanasti süüdati randades lõkked sõnumite edastamiseks või selleks, et näidata merelolijatele teed kodusadamasse. Nüüd nendele aegadele mõeldes süütame igal aastal augusti viimasel laupäeval kell 21:30 lõkketuled. Tänapäeval süütame lõkked selleks, et tunda ühtsust Läänemete äärsete rahvastega.

Alates 2009. aastast on veebikaardile www.muinastuled.ee kantud üle 3500 lõkkekoha ja üritusega on sellest ajast alates ühinenud kokku üle saja tuhande inimese Eestis ja naaberriikides.