Professor Sirpa Kurppa Soome Põllumajandussaaduste uuringute keskusest rääkis, et tähelepanu tuleks pöörata sellele, kas ühe valdkonna ülejääk sobiks teise valdkonna tooraineks.

Juha Pirkkamaa ökotööstuspargist Envi Grow Park tõi teema illustreerimiseks näiteks Forssa biomajanduslikust keskuse: „Keskus, mis hõlab viit omavalitsust, on hea näide materjali taaskasutuse, biomajanduse ja taastuvenergia keskusest. 20 firmat tegutsevad koostöös ja ühe firma jäätmed on teise firma sisendiks, et maksimeerida materjali kasutus ja minimeerida jäätmete koguseid.“

Paneeldiskussioonides jõuti ühisele seisukohale, et teadlikkust ühise koostöö osas erinevate sektorite vahel saab tõsta haridussüsteemi, noorte õpetamise ja koostöövõrgustike kaudu. „Oluline on õppida üksteise kogemsutest ja edukatest praktikatest,“ jäi kõlama viimane mõte.

Lektoriteks olid oma ala eksperdid Eestist, Rootsist ja Soomest. Publiku seas leidus veelgi enamate rahvuste esindajaid. See näitab, et antud teema on oluline sõltumata riigist. Samuti oli saalis kuulamas palju tudengeid, mis annab lootust, et peale on tulemas vääriline järelkasv.

Roheviku Tartu foorumi “Biomajandus. Metsanduse ja põllumajanduse väärtusahelad” eestvedajad on Tartu Regiooni Energiaagentuur ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Kaaskorraldajad on Eesti Maaülikool, Tartu Teaduspark, Tartu linn ja Tartumaa Omavalitsuste Liit.

Roheviku kutsus 2011. aastal ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, et tuua kokku Põhja- ja Baltimaade eksperdid, ettevõtjad ja poliitikud, kelle ühine huvi on kestliku eluviisi saavutamine Läänemere piirkonnas.