Lugeja küsib: Kes saab kasutada vanainimese pangakontot?
Lugeja küsib: Vanal inimesel on pangakonto, millele laekub ka tema pension. Kui see inimene jääb mingil põhjusel otsustusvõimetuks (dementsus, püsiv vegetatiivne seisund jne) ning ta pole enam võimeline oma pangakontot kasutama, kuidas saab niisugusel juhul sellelt kontolt raha võtta?
Sest vanainimese raha on ju vaja kasutada selleks, et maksta tema hooldushaiglatasu, ravimite jms eest. Kas selleks tuleb siis, kui vanainimene on veel täie mõistuse juures, vormistada volitus?
Vastab DMITRY KURAVKIN, Swedbanki jurist
Kui tegu on inimese otsustusvõimetusega (dementsus, püsiv vegetatiivne seisund jne), on lahenduseks eestkoste. Eestkostjat saab määrata psüühikahäire või vaimupuudega täiskasvanud inimesele, kes kestvalt ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda nende eest vastutada.
Kui kohus on sellisele inimesele eestkostja määranud, loetakse, et inimesel on piiratud teovõime. Teovõime ulatus on märgitud kohtumääruses. Kui isikule on eestkostja määratud, teeb tema eest tehinguid (sh näiteks esindab teda pangas) kohtu määratud eestkostja.
Üldjuhul määratakse eestkostja lähedaste või kohaliku omavalitsuse avalduse alusel, kui inimene ei saa hakkama isiklike ja varaliste õiguste ning kohustuste täitmisega. Eestkostjat ei määrata, kui isiku huve saab kaitsta volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkostja määramiseks tuleb pöörduda maakohtusse (www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/tsiviilkohtumenetlus) või helistada telefonil 620 0002. Kohtute kontaktandmed leiab aadressilt www.kohus.ee/kontakt-andmed. Enne aga võib eestkostega seotud küsimustes pöörduda eestkostet vajava inimese elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse.
Kui enne teovõime piiramist oli pangas või notaribüroos vormistatud volikiri, siis see automaatselt oma kehtivust ei kaota.
Eraisiku esindusõiguse vormistamine
Juhul kui teie lähedaste seas on keegi, kes ei saa ise oma pangaasju ajada ja vajab selleks teie abi, tuleb vormistada dokumendid eraisiku esindusõiguse andmiseks või saamiseks. Vastavalt Swedbank ASi üldtingimustele võib üks eraisik pangas teist isikut esindada ainult esindusõigust tõendava dokumendi alusel, mis on vormistatud seaduses ettenähtud tingimuste järgi.
Vajalikud dokumendid vormistatakse notaribüroos või väljastab kohus.
Pank aktsepteerib esindusõigust tõendavate dokumentidena eelkõige:
- notariaalselt tõestatud volikirja;
- valla- või linnasekretäri tõestatud volikirja pensionide ja sotsiaaltoetuste kättesaamiseks;
- jõustunud kohtumäärust alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta;
- jõustunud kohtumäärust äraolija varale hoolduse seadmise kohta.
Swedbanki kliendil on võimalik volikiri vormistada ka lähimas Swedbanki kontoris.
Pangas vormistatud volikiri
Volikirja, mis annab volitatud isikule õiguse esindada Swedbanki klienti pangas, saab vormistada igas Swedbanki kontoris (see kehtib ainult pangatehingute tegemiseks).
Notariaalselt tõestatud volikiri
Notariaalselt tõestatud volikirja vormistamiseks tuleb pöörduda notaribüroosse. Notariaalse volikirja vormistamiseks saab notarit kutsuda haiglasse, hooldekodusse.
Eestkostja
Eestkostet on võimalik määrata alaealisele lapsele või piiratud teovõimega täisealisele isikule.
Alaealise eestkostja
Alaealisele määratakse eestkostja, kui esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal või kui lapse vanemad on surnud. Kuni eestkostja kohtus määramiseni täidab eestkostja ülesandeid rahvastikuregistrisse kantud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui kohus ei ole veel eestkostjat määranud, tuleb lapse esindamiseks pangas pöörduda omavalitsusse.
Täisealise isiku eestkostja
Eestkostjat saab määrata psüühikahäirega või vaimupuudega täiskasvanud inimesele, kes kestvalt ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda nende eest vastutada. Kui kohus on sellisele inimesele eestkostja määranud, loetakse, et inimesel on piiratud teovõime. Teovõime ulatus on märgitud kohtumääruses. Kui isikule on eestkostja määratud, teeb tema eest tehinguid (sh näiteks esindab teda pangas) kohtu määratud eestkostja.
Vara hooldaja
Teadmata kadunud isiku varale võib kohus omaste või teiste huvitatud isikute nõudmisel määrata hooldaja. Vara hooldaja võib teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides.
Samuti võib kohus määrata vara hooldaja isikule, kelle asukoht on teada, kuid kes ei saa tervisliku seisundi tõttu oma vara eest hoolt kanda.
Hooldus seatakse eelkõige varaga seotud maksude ja võlgade tasumiseks. Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab vara arvelt ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. Äraolija varale hoolduse seadmiseks tuleb esitada avaldus maakohtule.
NB! Elukohajärgse kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja ei ole isiku seaduslik esindaja ning isiku esindamiseks pangas peab tal olema kehtiv esindusõigust tõendav dokument (nt notariaalselt tõestatud volikiri).
Küsimusi juristile saab esitada meiliaadressilsilja.lattemae@maaleht.eetelefonil 661 3315 ja posti teel Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn