„Valitsuse reservist loodetavasti veel sel aastal eraldatava ühinemistoetusega panustab riik vabatahtliku ühinemise tulemusena moodustunud valla võimekuse arendamisse ja teenuste kättesaadavuse parandamisse,“ lisas minister.

Kaarma, Kärla ja Lümanda vallavanemad on taotluses siseministeeriumile märkinud, et soovivad ühinemistoetust kasutada ühinemisega kaasnevate kulude katmiseks, investeeringute finantseerimiseks ja omafinantseeringu katteks. Näiteks soovib ühendvald välja ehitada Lümanda põhikooli kolmanda korruse, ehitada Kärla vabaajakeskuse, viia Kärla soojamajandus üle maaküttele ja ehitada Muratsi-Vaivere kergliiklustee.

Toetuse arvutamisel võetakse aluseks elanike arv rahvastikuregistri andmetel ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päeva seisuga.

Ühinemistoetust arvutatakse iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta eraldi arvestusega 50 eurot ühinenud kohaliku omavalitsuse elaniku kohta ning see ei või olla väiksem kui 150 000 eurot ja suurem kui 400 000 eurot iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.

Volikogu valimise päeval oli Kaarma vallas 4735, Kärla vallas 1631 ja Lümanda vallas 865 elanikku.

Kaarma, Kärla ja Lümanda volikogud võtsid vastu otsuse valdade ühinemiseks ning kinnitasid ühinemislepingu koos lisadega 11. juunil. Enne seda toimusid ühinemised Saaremaal viimati 15 aastat tagasi, kui 1999. aastal ühinesid Kaarma vald ja Kuressaare vald, kes moodustasid Kaarma valla. Pärast Lääne-Saare valla loomist on Saare maakonnas üks linn ja 13 valda. Eestisse jäi muudatuse tulemusena 213 kohalikku omavalitsust.