Ebaseaduslik silmupüük tõi endaga kaasa trahvid
14. ja 15. oktoobril Narva jõel läbi viidud reidil tuvastati, et üks kalur, kellel oli lubatud kalapüügiloa alusel kasutada 300 silmutorbikut, oli püügile seadnud 1374 torbikut. Seega olid 1074 silmutorbikut ilma loata püügil. Kalur tunnistas oma eksimust, kuid püüginõuete rikkumise eest tuli tal siiski tasuda 400 euro suurune trahv.
Teisel kaluril, kes võis loa järgi kasutada 294 silmutorbikut, oli jadades 1190 torbikut. Enamikku ülemäärastest silmutorbikutest kalur omaks ei võtnud, väites, et ei tea nendest midagi. Samas põhjendas ta mõnesaja liigse silmutorbiku kasutamist sellega, et nii teevad kõik. Kalur oma rikkumist ei tunnistanud vaid süüdistas pigem teisi kalureid ja inspektsiooni. Selle juhtumi puhul oli trahvisumma suuruseks 800 eurot.
Mõlema kaluri ebaseaduslikult püügil olnud silmutorbikud konfiskeeriti.
Kuus menetlust, mis alustati novembris läbi viidud reidide põhjal, on veel pooleli.
Oktoobris ja novembris Narva jõel läbiviidud reidid näitasid, et silmupüügiga ei ole asjad korras. Sageli ei pea kalurid ettenähtud piirarvudest kinni ja panevad püügile kordades rohkem püügivahendeid. Paljudel juhtudel pannakse püügile hoopis ilma märgistuseta ja tähistuseta silmutorbikute jadasid. Kolme reidi käigus avastati ja eemaldati püügilt kokku ca 16 tuhat selguseta kuuluvusega silmutorbikut.
Keskkonnainspektsioon jätkab Narva jõel püüginõuete kontrollimist. Ka sel esmaspäeval avastasid inspektorid jõe alamjooksul kaheksa tähistamata ja märgistamata silmutorbikute jada, milles oli kokku 617 torbikut. Ebaseaduslikult püügil olnud püünised eemaldati püügilt.
Jõesilmusid saavad püüda vaid kalapüügiluba omavad kutselised kalurid, kusjuures püügiloal on märgitud ka lubatud silmutorbikute arv. Harrastuspüügiks silmupüügilube ei väljastata.
