700-aastane Risti kirik sai ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted
Tegemist on innovaatilise lahendusega, mida pole seni kasutatud ei Eestis ega teadaolevalt ka naaberriikides. Saksamaal toodetud istmepingikatete soetamine ja paigaldamine sai teoks kohaliku koguduse initsiatiivil ja Pria Leader-meetme toel.
Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Silja Konsa sõnul on Risti kirik üks Eesti väärtuslikumaid maakirikuid. Seni pole selles ainulaadse arhitektuuriga 700-aastases hoones olnud ühtegi küttekeha ja talveperioodil on külastajal sealset madalat temperatuuri ja kõrget suhtelist õhuniiskust üsna raske taluda. Et seda leevendada, saigi Risti kirik endale mugavad pingisoojenduskatted. Matid on abiks eeskätt seetõttu, et keskaegseid kirikuid pole võimalik üksikute ürituste puhul soojaks kütta – temperatuuri ja niiskuse järsk kõikumine võib kahjustada nii inventari kui kirikut ennast. Pühakodade kütmisprobleemi lahendamisega tegeletakse selletõttu mitmel pool maailmas, sest keskaegne hoone vajab stabiilset temperatuuri ja niiskustaset.
Säästlikke küttelahendusi vajatakse ka jõukates, seni oma keskaegseid kirikuid lauskütnud Skandinaaviamaades. 2011-13. aastal viisid Gotlandi Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool Risti kirikus läbi ulatusliku kliimauuringu, mille käigus paigaldati kirikusse ajutised kuivatusseadmed ja soojaõhupuhurid. Koguduse seisukohalt võib uuringu tulemused kokku võtta tõdemusega, et kuigi nimetatud seadmetega annab positiivselt mõjutada kiriku sisekliimat ja teatud määral ka kirikulise heaolu (talvine temperatuur ei langenud miinuspoolele, vaid jäi +1 ̊C piiresse), ei ole tegemist jätkusuutliku lahendusega – kohalik kogukond ei jaksa selliseid elektriarveid maksta.
Seda, et ühtlaselt meeldivat temperatuuri, s.t pidevalt köetavat kirikut ei suuda maakogukond ülal pidada, tõdeb ka Silja Konsa: ’Seni on Eesti mõnda maakirikusse toodud sisse kogu hoonet küttev süsteem, kuid see on kogudusele märkimisväärselt kulukas, lisaks tuleb hoida alaliselt temperatuuri, millega ei kaasne sisustuse kahjustusi. Muinsuskaitseameti seisukoht kiriku kütte kavandamisel on, et nii majanduslikust aspektist mõistlikem kui ka sisustusele ja hoonele ohutum on inimese soojendamine selleks ettenähtud lokaalse küttesüsteemiga, mis kütab konkreetset inimest. Seepärast on meil suur rõõm, et väärtusliku interjööriga, kasvava kogudusega ja suurenenud külastatavusega Risti kirikus võetakse nüüd kasutusele selline innovaatiline lahendus.’
