Kaitseministeerium ei hooli oma kaitsjast
Hiljuti möödus 90 aastat 1924 aasta 1. detsembri riigipöördekatsest. Toona seisis sõjaministeeriumi uksel reamees August Keng. Varahommikul kell 5.25 tungisid tule avanud mässajad hoonesse kuid Kengi täägihoop peatas nad. Erakordse vapruse eest anti toona 19 aastasele noormehele Vabadusristi III liigi 3. järgu teenetemärgi . Pärast Vabadussõja lõppu on selle autasu saanud kõigest kümme meest, nende seas Johan Laidoner.
Aastaid tagasi kirjutas Maaleht piinlikest seikadest aastakümneid redus olnud Kengi säilmete väljakaevamisel ja nende väärikal muldasängitamisel. Toonase kaitseministri Jaak Aaviksoo sõnul oli äärmiselt kahetsusväärne, et August Kengi põrmu ümbermatmisega tuli ametnike küündimatuse tõttu nii kaua oodata.
„Sellistes küsimustes ei päde põhjendused, millega viidatakse raha puudumisele," tunnistas minister. „Vabadussõjas langenud meestele ja naistele väärika viimase puhkepaiga tagamine on meie aukohus, mille arvel kompromisse ei tehta."
August Kengi säilmete ümbermatmisel osales kaitseliidu Sakala malev, Kaitseministeerium ja Viljandimaa omavalitsuste juhid.
„Keng oli kangelane, kelle mälestust tuleb meeles pidada,“ tõdeti 2008 aasta oktoobris aset leidnud tseremoonial.
„Kengi sängitamine pühitsetud mulda näitab, et üldsus mäletab tublisid mehi, kes on andnud oma osa Eesti riigi loomisse ja kaitsmisse,“ sõnas Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees Jaak Pihlak.
Täna, kuus aastat hiljem tunnistab Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse juht ausalt et ei tea kas kangelast kommunistliku riigipöördekatse 90-l aastapäev ka meeles peeti.
„Ma ei ole kursis,“ tunnistab Pihlak
„Riiklikul tasemel pole neid asju paika pandud, kuigi võiks. Eriti nende puhul kes on Eesti riikluse loomise juures olnud olulised . Neid on suhteliselt vähe.“
Vabadusristi kavalere põhjalikult uurinud Pihlaku sõnul on Kaitseliit siin ja seal midagi teinud.
„Väga palju sõltub juhist, kas ta peab mingit tähtpäeva oluliseks või mitte.“
Sakala malev 1. detsembril Kengi eraldi meeles ei pidanud,“ ütleb selle pealik major Ahto Alas.
„Kas teda pidasid meeles Kengi ümbermatmise korraldajad Viljandimaa muinsuskaitse ühendus ja Halliste vallavalitsus, tuleb nende käest uurida. Kaitseliidu Sakala malev meenutavad meie vabaduse eest võidelnud kangelasi Vabariigi aastapäeval, ja Võidupühal pärgade-kimpude asetamisega vabadussõja mälestusmärkidele ning Eesti ajaloos märkimisväärsete sõjaliste teenetega silma paistnud isikute kalmudele.“
„Eesti eest võidelnud ja langenud kangelaste kalmud asuvad laiali paljudel kalmistutel üle riigi. Olulistel tähtpäevadel peab neid traditsiooniliselt meeles kohalik kogukond, kas siis koduloolased, muinsuskaitsjad, kohalikud kaitseliitlased või teised aktiivsed inimesed. Iga mälestusküünla süütamiseks või lillekimbu asetamiseks ei peaks tulema korraldust ja vahendeid ministeeriumist.
Kaitseministeerium saab kohalike aktivistide taotlusel toetada väljapaistnud vabadusvõitlejate haudade tähistamist, mälestusmärkide püstitamist ja/või taastamist algsel kujul ning vajadusel ka ümbermatmisi, nagu see oli reamees August Kengi juhul. Mälestuse alleshoidmine ja hauatähise tavapärane hooldamine on üldjuhul siiski sõjakangelase kodukoha kogukonna austavaks kohuseks.,“ teatab ministeeriumi pressiesindaja Andres Sang.
Ainsana süütasid Halliste kalmistul asuva mälestusküünla naabruses asuva Abja valla juhid.
„Keng oli see mees kes oma täägilöögiga päästis täielise Eesti Vabariigi,“ tunnistab ajaloohuviline Abja vallavanem Peeter Rahnel. „Nii nagu omal ajal ei tahetud tema ümbermatmist teha, on ta nüüd jälle kõigil meelest läinud."
