Suitsusaun küürib puhtaks nii ihu kui hinge
Perenaine Tiia Stroo muheleb, et neid sõnu ei saa puhta kullana võtta: "Sellesse tuleb suhtuda huumoriga, aga inimesed ise kipuvad olema sellise suhtumisega. Meil on ka tavaline soome saun ja kui seltskond on suitsusaunas ära käinud,tahetakse vahel minna end tavalisse sauna pesema. Arvatakse, et vingulõhn ja nõgi jäävad külge, aga kui suitsusauna õigesti köetakse, siis nii see muidugi ei ole."
Tagavälja talu Mäetaguse vallas rendib samuti suitsusauna välja, aga kõige rohkem viibitakse seal siiski oma perega, sest saunamaja on koduõuel. "Pärast seda, kui aasta tagasi selle ehitasime, pole tavasauna enam kütnud," tunnistavad Vilve ja Kalev Niine, sest kel suitsusauna maik teada, see tema lisaväärtusi niisama lihtsalt ei unusta.
Tagavälja talu suitsusaun lasti ehitada Lõuna-Eesti meestel: seinapalgid on kuusest, lava haavalaudadest. Kütmiseks kasutatakse põhiliselt leppa.
Puudekulu ei oska peremees öelda, sest küte tuleb oma metsast ja ta pole arvestust pidanud: "Talvel läheb neli ahjutäit. Suvel saab hakkama kahega. Ega väga palju puid rohkem ei lähe, sest metallkerisega soome tüüpi sauna pead siis edasi kütma, kui laval oled, aga suitsusauna mitte."
Talvel paneb Niine sauna laupäeva hommikul kell kaheksa kütte, siis saab viie paiku saunamõnusid nautida. Nagu õiges suitsusaunas,köetakse avatud koldes ja suits väljub läbi laes oleva avause. Enne lavaleminekut tuleb saun korralikult tuulutada. Kõva leili jagub vihtlejatele vähemalt 5-7 tunniks. Higistama ajab suitsusaun korralikult, kuigi leil on mahe ega kõrveta.
"Suitsusaun on natuke teistsuguse toimega - seestpoolt väljapoole. Kui on kõrge temperatuur, siis tõmbab naha poorid kinni. Küüned kärssavad, aga mind selline saun eriti higistama ei aja. Suitsusaun soojendab seestpoolt ning ajab hästi jääkained ja mürgid välja. Higistad paremini kui soome tüüpi saunas. Tavaliselt on suitsusaunas 70-80 kraadi ja rohkem pole vajagi."
Loe pikemalt 23. detsembri Põhjarannikust.
