Harmooniumid hakkasid Eesti koolidesse, palvemajadesse ja kodudesse rohkem jõudma 19. sajandi keskel, mil kooriliikumine hoo sisse sai.

„Sellised pillid on palju kaasa aidanud esimeste laulupidude repertuaari omandamisel,“ märkis Põldmäe.

Nii näeb näitusel ka 1869. aasta esimese üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuhile, eesti pasunakooride isale David Otto Wirkhausile kuulunud pilli, mida kaua kasutati Väägvere külakoolis õppetööks.
Harmooniumile spetsialiseerunud meistri Ado Koppeli tehtud ühe pilli annetas Eesti Klaverimuuseumile laulja Ivo Linna ning sedagi saab näitusel uudistada.

Alo Põldmäe paneb inimestele südamele, et kui nad oma kodudes, lakkades või aitades teavad olema vanu harmooniume, neid ära ei viskaks ega hävitaks. Meie muusikaajaloo jäädvustamisel võib neil olla suur väärtus. Vanu pille tasub hoida. Kui nendega aga midagi peale ei osata hakata, palub Põldmäe nende päästmiseks saata talle e-kiri aadressil alo.poldmae@gmail.com.

7. märtsini avatud näitus on pühendatud muusikaaastale ja harmooniumi leiutamise 205. aastapäevale.

Harmooniumi esimene valmistaja oli 1810. aastal prantsuse pillimeister G. J. Grenié. Kuigi pill ise on oreli sugulane, meenutab ta rohkem pianiinot.