73% tööotsijatest loobub tööpakkumisest palga pärast
Palgainfo Agentuuri uuringust, milles osales ligi 16 000 töötajat ja tööotsijat, selgus, et tööpakkumisi oli kõigist küsitlusele vastanutest saanud 41%, kuid neist vaid viiendik oli tööpakkumise vastu võtnud.
Kõige olulisem põhjus, miks tööpakkumisest loobuti (73% vastajate jaoks), oli ootustele mittevastav põhipalga tase. 55% vastajate jaoks oli loobumisel oluline ka lisatasude teenimisvõimaluse ebakindlus. Teised olulisemad põhjused olid töö ebasobiv asukoht (53%), ebasobivad tööajad (48%), töökeskkonna ebameeldivus (41%) ja töö tähtajalisus (41%).
Töötajate positsioon palgaläbirääkimistel paranenud
Geomedia juhatuse esimees ja inimgeograaf Rivo Noorkõiv ütleb, et kuna nõudlus väljaõppinud tööjõule on suurem kui pakkumine, siis tööjõunappusest tingituna on töötajate positsioon palgaläbirääkimistel paranenud ja ettevõtetele palgasurve olemas.
Prognoosi kohaselt on paari aasta pärast tööealisi inimesi ligi 15 000 võrra vähem. Tööturul käitumise mõistmiseks peab analüüsima kui suur on inimeste arv, kes aastati tööturule sisenevad ja sealt väljuvad. Elanikkonna vananemisega seoses tuleb ettevõtjatel kriitiliselt hinnata senist töökorraldust ja kohandada see paindlikumaks. “Peame arvestama, et pensioniiga ei määra üheselt tööturult väljalangemist,” märgib Noorkõiv.
Tööaastate pikendamiseks peaksid nii ettevõtlus-, haridus- kui maksupoliitika koos enam toetama kõiki rahvastikurühmi. Jätkuvalt on probleemiks tööotsijate oskuste sobimatus ettevõtetes nõutuga, mistõttu struktuurse tööpuuduse vähendamiseks tuleb ka tööandjatel panustada inimeste arendamisse. Ettevõtete tööjõukulud kasvavad ja konkurents töötajate pärast tõrjub turult need, kes tootlikkust ei suuda tõsta.
“Ettevõtted ja organisatsioonid on palgakasvu võimaluste osas üsna erinevates olukordades – mõnedele ei ole 10-20% palgakasv probleem, teiste jaoks võib tähendada see konkurentsivõime kaotust ja tegevuse lõpetamist,” ütleb Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Teisisõnu on küsimus ettevõtete majanduslikus võimekuses – kui kiirelt suudetakse kasumlikkust kasvatada, tootes efektiivsemalt, müües kallimalt ja rohkem.
Ta selgitab, et mitmed eksportivad ettevõtted konkureerivad rahvusvahelisel turul ettevõtetega, kus palgakasv ei ole nii kiire ja/või palgatasemed on madalamad. “Pikemas perspektiivis odava tööjõuga konkureerimine ilmselgelt jätkusuutlik ei ole, kuna Eesti on Euroopaga ühises majandusruumis ja tööjõuvaba liikumise tingimustes meie palgatase Euroopa arenenud riikide tasemele lähemale paratamatult liigub,” lisab Seeder.
Töötajaid tuleb üle osta
Palgainfo Agentuuri väljaandes “Tööturu ja tasustamise trendid Sügis-Talv 2014/15” tuuakse välja peamised tööturu trendid. Tööealine elanikkond väheneb järgnevatel aastatel märgatavalt. Konkurents töötajate pärast muutub teravamaks ja mitmetes sektorites võib tööjõupuudus piirata ettevõtete kasvuvõimalusi või ka tegevuse jätkamist.
Töötute arv ja ka töötuse määr väheneb. See tähendab, et töötajaid tuleb värvata järjest enam hõives olevate inimeste seast, mis avaldab survet põhipalkadele ja sunnib tööandjaid panustama efektiivsusele, tehnoloogiatele ning leidlikkusele töökorralduses. Mingil määral võib loota lisatööjõu vabanemist ettevõtetest, mis ei jaksa palgatõusuga sammu pidada ja tootlikkust kasvatada.
Tõmbekeskuste mõju kasvab nii Eesti siseselt kui naaberriikide võrdluses. Nooremad ja haritumad inimesed on rohkem valmis töötama välisriikides, seda nii parema palgataseme kui erialaste väljakutsete pärast.
Palgatõusuga seotud teemal ilmub põhjalik lugu 29. jaanuari Maalehes.
