Kuidas nõuda pärandi poolitamist?
Lugeja küsib: Sain koos õega emalt päranduseks elamumaa, sinna on rajatud ka maakodu. Mina (vend) tahtsin selle elamumaa pooleks jagada. Õe pere oli sellega algul nõus. Krunt mõõdeti ära ja hakati maad pooleks vormistama, aga viimasel hetkel ei olnud õe pere enam nõus, nad ütlesid, et ei taha maad pooleks jagada.
Mida me siis nüüd teeme? Kuidas ja kelle kaudu saab nõuda maa poolitamist? Sest pärandina oli ette nähtud, et see elamumaa jääb kahele – mulle ja õele.
Vastab vandeadvokaat IVO MAHHOV:
Tavaliselt ei tee pärandaja testamendis korraldusi selle kohta, kuidas pärijad pärandvara omavahel täpsemalt jagama peavad. Näiteks märgitakse üksnes, et “minu vara, sealhulgas elamumaa maakoduga, läheb võrdsetes mõttelistes osades minu lastele Jürile ja Marile”.
Testamendis on siiski võimalik teha ka jagamiskorraldusi. Näiteks – “jagamise korral jääb Marile see osa maast, millel on meie kodu”. Sellised korraldused on aga ainult soovituslikud. Nende kõrval tuleb arvesse võtta ka iga kaaspärija erivajadus ja -huvi ning kaaspärijate enamiku soovi (pärimisseaduse § 159).
Nii ühel kui ka teisel juhul jääb tegelik jagamine pärijate endi ülesandeks. Kui pärijad ise kokkuleppele ei jõua, võib pöörduda kohtusse. Kohtule tuleb esitada ettepanek selle kohta, kuidas pärija pärandvara jagada soovib. Ettepaneku kohta on teisel pärijal võimalus esitada oma arvamus, samuti vastuettepanek. Kohus valib pärandvara jagamise viisi väljapakutud variantide hulgast, arvestades võimalikult suures ulatuses kõikide pärijate huve ja lähtudes õiglusest.
Riigikohus on asunud seisukohale, et kaasomandis olevat kinnisasja saab koos elamuga jagada reaalosadeks üksnes erandjuhtudel. Ehitise reaalosadeks jagamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi, mistõttu tuleb menetlusse kaasata ka ekspert.
Kui kohus on oma otsuse teinud, tuleb kinnisasja tegelik jagamine lõpetada kohtuväliselt. Selle põhjuseks on asjaolu, et kohtulahend üksnes asendab kaasomandi lõpetamiseks ja kinnisasja jagamiseks vajalikud kaasomaniku nõusolekud, mida see kaas-omanik keeldus vabatahtlikult andmast. Kohtu otsus ei asenda aga riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, nt kinnistusameti ja linnavalitsuse otsuseid.
Kui tehniliselt on maa reaalosadeks jagamine võimalik, aga teine pool vaidleb sellele vastu, siis hindab kohus, millistel argumentidel põhineb teise kaasomaniku vastuväide. Praktikas arvestatakse, kes ja mil moel on kinnistut siiani kasutanud ja kellel on kinnistuga tihedam emotsionaalne side. Samuti, kas selline kinnistu jagamine on üldse mõistlik, kui kaasomanikud halvasti läbi saavad.
Kui elamu reaalosadeks jagamine poolte vastasseisu ei lõpeta, võib olla otstarbekam jätta see ühele kaasomanikest. Olukorras, kus üks kaasomanik peab teisele maksma vähemsaadud kaasomandi osa eest hüvitist, võidakse eelistada seda, kes on nõus teisele poolele maksma kõrgemat hinda.
