Talunik, kes seisab kõige elava eest
Mätiku talust tuleb mahepiim ja -vili, talu hooldab looduslikke kooslusi. Eestimaa Looduse Fond tunnistas Mätiku talu läinud aastal Läänemere-sõbralikuks põllumajandustootjaks, sest seal on mitmekesine tootmine ning keskkonda säästev külvikord.
Pikkmetsa pere peab talu 1991. aastast, alustati kolme lehma ja 10 ha maaga. Aastatega on pere ümberkaudseid maid kokku ostnud ja nüüd on talu omandis 400 ha maad, lüpsilehmi laudas poolesaja ümber.
Mätiku talu saadab Tallinna mahepiima, mida tarbijad saavad osta TÜ Eesti Mahe piimaautomaatidest Järve, Kadaka, Kakumäe, Mustakivi, Keila, Anne, Ringtee, Sõbra, Veeriku ja Jaamamõisa Selverist, Laagri Maksimarketist ning Ülemiste Rimist alates 2012. aastast.
“Katsume toota head piima ja suurendada koguseid,” ütleb Aivar Pikkmets. “Oleme saanud palju positiivset tagasisidet.”
Mahetootmisele läks Pikkmets üle kümmekond aastat tagasi. Sestpeale on peremees häälekalt nõudnud mahepiimale võimalusi, et seda ei segataks tavapiimaga kokku ja et talumees saaks selle väärt piima tootmise eest kõrgemat hinda.
“Toorpiima müük on tõsine tegevus, pangalaenuga tuli soetada automaadid, Maaelu Edendamise Sihtasutus andis meile tagatise,” nendib talupidaja.
Keskkonnakaitsjad on põllumeestele ette heitnud Läänemere saastamist. Mätiku talu on selles mõttes vastupidine näide: Läänemere-sõbralikuks farmiks tituleeritud talus tegutsetakse loodusega kooskõlas ega kasutata taimekaitsevahendeid ning hoitakse seeläbi mulda ja vett reostuse eest.
Peremees harib ka ümberkaudseid põlde mitmesajal hektaril, viljapõlde toidetakse sõnnikuga. Kasvatatakse nisu, rukist, kaera ja rapsi. Enamik viljast läheb oma loomadele. Loomad on vabapidamisega laudas.
“Koonga vallas on kehvad põllumaad, tootlikkus madal, siia sobib vaid mahetootmine,” ütleb mahetootja. “Peame piirduma oma loodusliku ringlusega ja hoidma külvikorra paigas. Lehmad väärindavad rohu ja sõnnik toidab viljapõldu.”
