Väikevald üllatab kahe vabatahtlike päästekomandoga
2012. aasta kevadel suleti Põlvamaal Kanepis riiklik päästekomando. Ümberkaudsete valdade elanikud uppusid seejärel oma turvalisusele mõeldes muresse. Abi võimaliku õnnetuse korral jäi ju senisest hulga kaugemale.
“Mis meil muud üle jäi, mõtlesime siis meestega, et hakkame vabatahtlikeks päästjateks, nüüd on meid 13 meest koos,” kõneleb Karol Lumi, Valgjärve valla Saverna vabatahtlike päästekomando pealik.
Ent aasta pärast Kanepi komando kinnipanekut tegutses vallas juba kaks vabatahtlike komandot, teine Savernast kuus kilomeetrit eemal Valgjärve külas.
“Meil on puidufirma, kus iga päev süttimisoht, ja kui Kanepi kinni läks, kartsime, et ajaks mil Otepää või Saverna mehed õnnetuse korral kohale jõuavad, võib juba hilja olla,” selgitab päästjaks hakanud Friedel Ani puidufirmast OÜ Fripuit Valgjärve vabatahtlike päästeseltsi sünnilugu.
Nii on enamik kümmekonnast vabatahtlikust päästjast puidufirma enda töötajad ja päästeautogi asub ettevõtte garaažis. Väljakutse puhul on mehed kohe valmis startima. Ka Saverna vabatahtlikud töötavad ja elavad oma komando lähedal.
“Kõige tihedamini on tulnud väljas käia kevadiste kulupõlengute aegu, tihtipeale oleme kutselistest varem kohale jõudnud,” märgib Ani.
Vabast ajast ka rahaotsija
“Kõige tähtsam on, et mehed seda kõike vabatahtlikult teevad, sunniga see asi ei toimiks,” räägib Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes ka ise Saverna komandosse kuulub.
Kõivu sõnul on vald mõlemasse komandosse jõudumööda panustanud. Saverna komando garaaž kuulub vallale, kes maksab ka küttekulud. Mehed on läbinud vabatahtliku päästja koolituse, päästeametilt on kumbki komando saanud ühe vana auto. Mehed on hullumoodi tööd teinud ja neid putitanud, et nondega üleüldse sõita saaks. Suur unistus on 40–50aastaste masinate väljavahetamine kas või poole nooremategi vastu.
Omaette mureteema on meestel komandode tegevuse ja kulude katteks raha leidmine. Küll on seda küsitud LEADER-programmist, küll kõikvõimalikest muudest programmidest. See väsitab ja võtab meeletult aega.
“Vabatahtlikel võiks see lihtsamalt käia, miks mitte luua päästekomandodele omaette riiklik programm,” pakub Kõiv välja.
Päästeameti vabatahtlike päästjate peakoordinaator Kristi Hunt kiidab Valgjärve kogukondade initsiatiivi ning lisab, et amet suhtub mitme vabatahtlike komando olemasolusse ühe omavalitsuse piirides vaid toetavalt. Tervitatav on tema meelest ka ettepanek luua vabatahtlikele päästekomandodele riiklik programm. Mõistagi eeldab see aga poliitilist otsust.
Samas kinnitab Hunt, et vabatahtlike rahastus riigieelarvest on viimastel aastatel siiski jõudsalt kasvanud. Tänavu küünib neile mõeldud kogusumma juba 1,3 mln euroni. Päästeamet on vajadusel abistanud vabatahtlikke ka projektides omaosaluse kokkusaamisel. Samuti on nad raha saanud kogukonna turvalisuse parandamiseks ja ennetustööks.
Lootus uuematele vanadele autodele
Mis puutub liiga vanadesse päästeautodesse, siis päästeamet võõrandab vabatahtlikele tavaliselt 25–35 aasta vanuseid masinaid, mida kutselistel päästjatel enam tarvis ei ole. Ent kuna hetkel on Hundi kinnitusel ettevalmistamisel 80 uue auto soetamine kutselistele, on lähiaastatel vabatahtlikelgi lootus suuremale noosile.
“Nii peaksid vabatahtlikud saama järgmisel või ülejärgmisel aastal oma paarkümmend viieteist aasta vanust päästeautot,” prognoosib ta.
Hundi sõnul on järelturult võimalik osta ka heas korras masinaid 5000–6000 euro eest ning päästeamet on vabatahtlikke nendegi ostude puhul osaliselt toetanud.
Praegu on üle Eesti 107 päästetööl tegutsevat vabatahtlike komandot. Läinud aastal tuli neid juurde neli: Mäetaguse, Sindi, Piilsi ja Are. Tänavu on Väljataguse komando uksed sulgenud ja Peetri komando oma tegevuse ajutiselt peatanud.
Päästjad
Mitme vabatahtlike komandoga vallad
Kolm komandot
- Jõelähtme
- Märjamaa
- Rae
- Kaiu
Kaks komandot
- Hanila
- Kehtna
- Kõue
- Kuusalu
- Lohusuu
- Nissi
- Türi
- Valgjärve
- Viimsi
- Vinni
Allikas: päästeamet
