Kõigepealt peaks märkima, et igasugune võlakohustus tuleks võlgnikul täita õigel ajal, õiges kohas, õiges vääringus ja õigele isikule – siis üldreeglina ei teki ka probleeme inkassofirmadega. Võlanõude tasumisest keeldumise aluseks saab olla üksnes asjaolu, et nõue on esitatud aluseta või teenust ei ole kasutatud või nõue või mingi osa nõudest on muul viisil põhjendamata.

Üldiselt on inkassofirmade tegutsemisaluseks olukord, kus nad on lepingulisel alusel omandanud võlausaldajalt laenu ning on seeläbi nüüd võlausaldajad. Või on võlausaldaja volitanud inkassofirma tema eest võlgu sisse nõudma, tegu võib olla ka muu käsunduslepinguga.

Igal juhul on see lepinguline tehing ja inkassofirmal puudub igasugune õigus võlgnikult ilma kohtuotsuseta võlga jõuga sisse nõuda ning samuti vara arestida või realiseerida.

Kui aga selline jõustunud kohtuotsus on olemas, siis on see täitedokumendiks, ja selle täitmisele pööramiseks on õigus ikka ainult kohtutäituril, kellel on õigus pöörata sissenõue võlgniku varale.

Tõsi, inkassofirma võib võlgniku lisada Krediidiinfo maksehäirete registrisse kui võlgnevus ei ole vaidlustatud, võlgnevuse suurus koos kõrvalkohustustega ületab 30 eurot ja lepingu rikkumisest või selle algusest on möödas vähemalt 45 päeva.

Kui aga nõue on esitatud ja selle suhtes on pretensioone, ei tasu seda ignoreerida, vaid tuleks asjaolusid selgitada. Vajaduse korral on soovitatav õigeaegselt pöörduda advokaadibüroosse või asjatundaja juristi poole.