Keskkonnaministeerium: ohtlike ainete vette sattumist tuleb vähendada

Ohtlikud ained põhjustavad elusorganismides haigusi ja geneetilisi muutusi. Kahjulikud mõjud avalduvad siis, kui neid aineid on looduslikus vees üle ohutu taseme. Osa aineid on küll looduslikku päritolu, kuid looduslikult on nende sisaldus ohutu taseme piires. Peamiselt avaldub ohtlike ainete mõju veekogudes reoveepuhastitest pärineva heitvee tõttu.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on veekogude puhtana hoidmine kõikide veekasutajate huvides, sest loodusliku veeringluse tõttu kasutame me kaudselt sama vett üha uuesti. „Seetõttu on äärmiselt oluline, et me ei lubaks veekeskkonda ringlema loodusele ja inimese tervisele ohtlikke aineid, sest järgmisena võivad need ained sattuda meie toidulauale ja sealt edasi meisse endisse.“

Selleks, et inimesed ja elusloodus ei satuks ohtlike ainete tõttu ohtu, eristatakse veekogudes lõigud ja piirkonnad, kus ohtlike ainete sisaldus võib ainete segunemise tõttu olla liiga suur. Tänaseks on sellised segunemispiirkonnad ohtlike ainete loodusesse juhtimiseks määratud Tallinna heitvee jaoks Paljassaare lahes, Kuressaare heitvee jaoks Kuressaare lahes, Pärnu heitvee jaoks Pärnu lahes ja Kohtla-Järve piirkonna heitvee jaoks Soome lahes.

Ohtlike ainete loodusesse sattumist tuleb järjekindlalt vähendada. Sellised ained ei teki reoveepuhastis, vaid enamasti tööstusettevõtetes, kes oma reovee kanalisatsiooni juhivad. Kodustest majapidamistest pärit ohtlike ainete osakaal on üldjuhul väike. Kuna selliste ainete vähendamisega on kõige otstarbekam tegeleda nende tekkekohas, tuleb tootmistehnoloogiaid kaasajastada, tõhustada tootmises kasutatavaid veepuhastusmeetmeid või asendada juba kasutusel olevad ohtlikud ained vähem ohtlikega.

Samuti tuleb paljudel vee-ettevõtjatel lähiajal selgeks teha, mida nende kanalisatsiooni tegelikult juhitakse ning kas ja milliseid meetmeid on võimalik ohtlike ainete loodusesse juhtimise vältimiseks rakendada.

Ohtlikud ained on näiteks raskemetallid – elavhõbe, hõbe, vask, plii, nikkel, kroom, tsink jms. Lisaks mitmesugused sünteetilised ained, mis pärinevad kas ravimitest, taimekaitsevahenditest või tööstuslikest protsessidest. Ohtlike ainete sisaldus Eesti veekogudes on üldjuhul normide piires ent probleemsed võivad olla need kohad veekogudes, kuhu juhitakse heitvett või sademevett.

Samuti esineb kuritahtlikke juhtumeid, kus ilma loata ja salaja juhitakse veekogusse ohtlikke aineid.