Tihe kadakavõsa on nagu elutu kõrb

Euroraha toel käib Eesti seni suurim tihnikusse kasvanud loopealsete puhastamine, et sealset rikkalikku taimestikku päästa ja anda avaratele rannakarjamaadele elulootus.

Bussitäis suvetuuritajaid teeb peatuse Muhus, et vaadata Üügu panka. Hingatakse mereõhku ja kiidetakse vaadet. Kadakaoksale maandunud väike sinakas liblikas ei saa kelleltki teist pilku, sest tavaline vaateimetleja ei tea, et võib olla kohtunud haruldase nõmme-tähniksinitiivaga.

Selle väikese liblika kohalolek on üks märk hea tervisega ja sobivalt karjatatud loopealsest – pärandkooslusest, mis on tekkinud tuhandete aastate jooksul inimese ja looduse koostöös.

Viimasel poolsajandil on inimesed oma poole tegemata jätnud ning kunagised avarad rannaalad kasvavad kiiresti kinni. Eriti vohama läksid kadastikud kolhooside ajal ning praegu ei tunne paljud eakad kunagisi avaraid lapsepõlvemaid äragi. Ent murekoht pole ainult avara vaate kadumises.