Ma küsin vastu, mis asi see kevadväsimus on. Kui hommikul ja õhtul korralikult välja magad ning poole ööni üleval ei passi, ei ole mingit väsimust. See aitab ilmselt ka, et ma liha peaaegu üldse ei söö, võib-olla vaid paar korda kuus. Peamiselt toitun juurikatest ja puuviljadest.

Minu töö – kultuurikeskuse jaoks pildistamine ja Kodutütardega möllamine − pakub mulle piisavalt liikumisvõimalust. Joodil suvilas käin ka päris tihti.

Ja veel – positiivne peab olema. Olen saatnud kõik, mis negatiivne, kuradile, ja kui keegi väga pinda käib, siis ütlen ka otsekoheselt, mida asjast arvan.

TAAVI MINNIK, ajaloolane

Kevade algus võib organismile olla paras stress. Kui on tunne, et ei jõua, siis on tarvis anda organismile puhkust. Minu puhul on oluline, et oleks kindel režiim – millal heidan õhtul magama ja hommikul tõusen. Ka toitumisel üritan järgida kindlat režiimi, ning siin olekski hea meelde tuletada, et paha ei tee lülitada oma päevasesse ratsiooni rohkem puu- ja köögivilju. Ning loomulikult teevad kevadväsimuse puhul imesid füüsiline koormus ja värske kevadõhk.

Selle asemel et raisata kevadõhtuid arvuti- või teleriekraani taga (mis sageli pakub negatiivseid emotsioone), tuleb koos perega leida tee loodusesse. Kevadväsimuse seljatamiseks on tarvis hoida positiivset emotsionaalset fooni, tähtis on elust rõõmu tunda, ja sealhulgas tavalistest asjadest. Kevad on tegelikult imeline aeg.

KALEV KUDU, Tartu üliõpilasteatri kunstiline juht

Tõusen hommikul üsna vara, ka siis, kui ei taha. Pühapäev on selline, kus lesin kauem. Värske õhk on tähtis. Akent hoian tihti lahti.

Hommikune kohv peab olema väga hea, kindlasti värsketest ubadest. Ei tasu kohe hommikul raadiot mängima panna ega arvutit sisse lülitada.

Tuleks rohkem aega iseendale pühendada. Päeva õige algus on eelduseks, et väldite päeva jooksul tekkivat väsimust. Ja kindlasti tehke asju, mida tingimata peate tegema, jätke sebimine asjade pärast, mis pole olulised, ärge stressake. Ja võimaluse korral kohtuge vähemalt ühe hea inimesega päevas.

TIIU SAARE, Sõnni talu perenaine Pärnumaalt

Mulle tundub, et kevadväsimus on juba üle läinud, see oli ikka talvel ära.

Kõige paremini aitavad väsimuse vastu värske õhk ja värsked kanamunad. Mina söön nimelt kõvasti kanamune, iga päev vähemalt kaks keedetud kanamuna, sest just munakollasest saab D-vitamiini, millest meie inimeste organismis enne kevadet on suur puudus.

Selleks et vitamiinid ikka säiliks, ei tohi mune liiga kõvaks keeta, nii et rebud siniseks lähevad. Parem on, kui keeta neid 3–4 minutit, lasta veidi jahtuda ja siis koos kiluvõileivaga süües on imehead.

Nii teengi, ja mulle ei tule gripp ega külmetushaigus kallale. Meie peres on hea, kasvatame ise mahekanu ja munad on omast käest võtta.