Veebruari saak – kolm tegu ja üks keskkonnaämber
Eesti Looduskaitse Selts (ELS) alustas sel aastal kuu keskkonnateo ja kuu keskkonnaämbri valimisi. Veebruar oli sündmusterohke, kuu keskkonnategusid on seekord kolm.
Veebruari esimene keskkonnategu on Eesti Arboristide Koja ja selle juhataja Heiki Hanso tehtud ulatuslik toetuskampaania Euroopa aasta puu kandidaadile – Orissaare staadionil kasvavale tammele. Leiti, et üldrahvalik ettevõtmine väärib tunnustust.
Veebruari teiseks keskkonnateoks on 26. veebruaril keskkonnaministeeriumi ning Sindi paisu omanikfirma ASi Raju vahel sõlmitud kokkuleppe paisurajatiste riigile müümiseks. Selle kohta võib julgelt öelda, et aega läks, aga lõpuks sai ikkagi asja.
Nüüd on saamas võimalikuks Sindi paisu täielik või osaline lammutamine, et kalad (eriti lõhelised) saaksid vabalt Pärnu jõe ülemjooksule ja kogu jõgikonda kudema.
Eraldi väärib äramärkimist Sindi paisu lammutamise eest võitleja, Eesti teeneline õpetaja Hans Soll, kes on 85aastane ja vaatamata kõrgele eale endiselt valmis panustama Eestimaa looduse hoidmisse.
Kolmas keskkonnategu on sedapuhku 19. veebruaril valitsuse poolt Eesti vanima, Lahemaa rahvuspargi uuendatud kaitse-eeskirjade kinnitamine. Need eeskirjad tagavad parema kaitse sealsele loodusele ja pärandkultuurile.
Kaitse-eeskirjaga korrigeeriti muu hulgas ka kaitseala piire ja režiime ning ehitustingimused muudeti senisest selgemaks. Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal, eelmised kaitse-eeskirjad kehtisid aastast 1997.
Veebruari keskkonnaämbriks valis ELS hundijahi Viiratsi moodi. Kuigi peeti metsseajahti, lasti hoopis hunte.
Salaküttimine toimus 7. veebruaril Viiratsi jahiseltsi maadel Puujala tee ääres. Juhtunut uurib Keskkonnainspektsioon. Viiratsi Jahimeeste Seltsi ülbet käitumist taunisid nii Viljandimaa Jahimeeste Liit kui Eesti Jahimeeste Selts.
Märtsi kandidaate ootavad ettevõtmise korraldajad aadressil info@looduseomnibuss.ee kuu lõpuni, järgmised keskkonnateo ja -ämbri tiitli saajad kuulutatakse välja 6. aprillil.
