Vahel juhtub, et kapinurka jääb mõni toit, millele märgitud kuupäev on juba möödas. Proovisime, kui kaua on sellised piimad, vorstid ja muu veel söömiskõlblikud.Ajakirjanik Heli Raamets viis eksperimendi läbi suvel 2019, kuid saadud teadmisi tasub kõrvataha panna praegugi.
Novembris Eesti–Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem ja tinti jätkuvalt ei püüta.
Me mäletame minevikust enamasti head, sest ei taha elada ja kogu seda saasta, mis on olnud, aina kaasas kanda, möönab muusik Riho Sibul.
Oktoobri viimane kolmandik juhatab sisse tõelise sügise – kuu lõpus läheme üle talveajale ja siis tunduvad päevad juba päris lühikesed. Kirkad sügisvärvid hakkavad tuhmuma ja viimane aeg on aed talveootele seada.
Kas on mingi seaduslik võimalus panna naabrid lehti riisuma? Nimelt kasvab meie krundi piirist umbes kahe meetri kaugusel naabril võimas tamm, nüüd on tammelehed langenud ja läänetuul on enamiku lehti minu krundile puhunud.
Kas teadsite, et Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv kandis algselt nime Virtsjärv? See viie saarega järv peidab endas ka kolme lennukivrakki.
Kurtmist, et eestlastele harjumuspärased aasalilled hakkavad kasvukohtadelt kaduma, kostub üle Eesti ning paraku kinnitavad seda ka vaatlusandmed.
Täna suri 69-aastasena Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist, Torgu kuningas Kirill Teiter. Avaldame uuesti 2017. aastal Jüri Aarmale antud intervjuu.
Eesti Vabariik müüs aastatel 1920–1940 tuhandeid tonne võid Inglismaale ja Saksamaale, ülemaailmsel võivõistlusel 1937. aastal tõusis Eesti või kõrgele teisele kohale Taani järel.
Vanasti ei olnudki talus asju, mida oleks tulnud kangesti ära visata, ebavajalik pandi kõrvale oma aega ootama. Mis võõrale tundub praegu vana kolu, räägib omainimesele rohkem kui paks ajalooraamat.
Sada neli aastat tagasi 28. novembril alustas Punaarmee pealetungi piirilinn Narvale. Algas Vabadussõda – võitlus Eesti riigi iseseisvuse eest.
Üheksa aastat tagasi ilmus Maalehes kirjutis “ Tomskist Tapale ja tagasi ehk Lugusid raudteeinsener Karl Vainost ”. Midagi jäi toona siiski kirjutamata. Püüame tõsta saladuseloori teemalt, kas äsja 98-aastasena surnud siberlane Karl Vaino siiski mitte ise ei pidanud plaani siitmailt Moskvasse jalga ...
Mati Nuude sõbrad usuvad, et kui Mati oleks praegu meie hulgas, kõlaks tema võimas hääl endiselt lavadel. Taasavaldame selle puhul 13.02.2016 ilmunud artikli.
“Minu pärast on ainult üks etendus ära jäänud,” pihib üle 40 aasta teatris olnud Maria Klenskaja oma ainsas juubeliintervjuus. * Ilmus esimest korda 11.02.2011
1870. aastatel hakkas jõulupuukomme levima eesti taludesse, tõrjudes välja vanu tavasid. Meie jõuluvana on aga napilt saja-aastane. * Artikkel ilmus esimest korda jõulupühade ajal 2014. aastal.
Pärast Tšernobõli katastroofi olid radioaktiivselt saastatud ka Eesti metsades kasvavad seened.
Kes ei teaks kavalat nippi: et munad pühadelaual kenasti läigiks, tuleb soojad keedetud munad toiduõliga üle hõõruda. Kuid on ka teisi huvitavaid lahendusi munade värvimiseks.
Kuigi praegusajal kõneldakse munadest rohkem kui kolesteroolipommist, kasutatakse rahvameditsiinis ammustest aegadest nii munakoort, -valget, -rebu kui ka kooresisest kilet.
Nõukogulik naistepäev arenes kroonulikust naistöökangelaste austamisest tavaliseks pidupäevaks, mil sugudevahelised barjäärid olid pisut madalamad kui muidu, kirjutas Maaleht aastal 2015.
Kus lund, seal saab kergesti ehitada prügikottide abil lumest onni — mis on tore tegevus ka siis, kui onni otseselt vaja pole.
Taasavaldame tuntud muusiku sünnipäeva puhul loo, mille mõtte võiks kokku võtta ka küsimusega, kui vabad me tegelikult praegu oleme.
Taasavaldame läheneva hingedepäeval puhul Maalehe arhiivist loo Võrumaa tüdruku kohta, kes sattus raske haigusega haiglasse, kust edasi jõudis ta otse taevasse. Tagasi tulles oli maailm tema jaoks muutunud.
Taasavaldame Merle Jäägeri juubeli puhul eelmisel aastal ilmunud loo. Tahaks näha inimest, kes Küllätüvä küla nime kuuldes uskumatusest kõrvu ei liigutaks! Lasksin Merlel telefoni teel seda sõna seitse korda üle korrata, enne kui tähed õigesti paika said. No ja siis algas triangel talunimega – Kõlgu...
Taasavaldame loo Maalehe arhiivist Julius Kuperjanovi 126 sünniaastapäeva puhul. Tema hulljulgetest tegudest vapra võitlejana vabadussõjas teatakse kindlasti rohkem kui tema suurest keele- ja luulehuvist.
Taasavaldame Lauri Nebeli 72. sünnipäeva puhul intervjuu, mille tegi temaga tema hea sõber Jüri Aarma. Maakodus toimetav näitleja Lauri Nebel (69) ütleb, et tagant- järele mõeldes sai omal ajal oldud ehk liiga karuse suuga, sest alati on eelistanud asjad otse välja öelda. “Ja liiga tasakaalukaks ei ...
Taasavaldame Maalehe arhiiviloo, kuidas allveelaev põhjustas 39 aastat tagasi Rootsi rannikul sõjaohu. 1981. aasta 27. oktoobri hommikul seisis Rootsi kalur silmitsi tumehalli allveelaevaga, kolm automaatidega sõjameest komandosilla tornist valvsalt ümbrust jälgimas. Laeval oli tuumarelv.
Täna saab 26 aastat Estonia katastroofist, seetõttu taasavaldame eelmine aasta ilmunud loo. Oma pääsemise loo räägib Marek Kaasik, kes uppuvalt Estonialt Silja Europale ujus.
Eestit külastanud vissarioonlaste kogukonna liige Vadim Redkin ütleb, et kuigi nad ei reklaami end ning nende juht ei ole olnud nõus minema esinema ühtegi tuntud telesaatesse, ei kahetse nad sugugi, et eestlastele erandi tegid ja endale kaameraga ligi lubasid.
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu on aastakümneid uurinud toitumisprobleeme ja soovitab toidukorda alustada magusaga. Lugu ilmus Maalehes 2019. aasta kevadel.
