Igor Volke suri 14. novembril 74-aastasena. Taasavaldame 2017. aastal Igoriga tehtud intervjuu. “Me ei ela praegu tõejärgses, vaid hoopis tõe-eelses maailmas,” ütleb üle 35 aasta ufojuhtumeid uurinud Igor Volke. Teda ei sega enda ufomeheks nimetamine. Oma sõnul on ta laiemas plaanis hoopis keskkonn...
Surmakogemuse läbi elanud Võrumaa tüdruk: hakkasin nägema inimeste hingi. See oli nii õudne! (35)
Maalehe arhiivistTaasavaldame hingedepäeval puhul Maalehe arhiivist loo Võrumaa tüdruku kohta, kes sattus raske haigusega haiglasse, kust edasi jõudis ta otse taevasse. Tagasi tulles oli maailm tema jaoks muutunud.
„Nägin enne vette hüppamist ema kummardumas sureva isa kohale.“ 80 aastat laatsaretlaev Moero uputamisest (19)
Dolorice Raud rääkis oma loo Maalehele viie aasta eest, olles üks vähestest põgenikest venelaste poolt 1944. aastal põhja lastud laatsaretlaevalt Moero, millest kujunes Eesti aegade suurim laevakatastroof. Artikkel ilmus Maalehes 17. septembril 2019.
Veedame viimasel ajal maal enamiku oma aastaringist, ja olen ikka olnud arvamusel, et maamajapidamise juurde kuuluvad ka mõned mesitarud. Millest peaksin alustama mesilaste pidamist ja kust ülepea saab mesilas-peresid ning nende pidamiseks vajalikku varustust?
MAALEHE ARHIIVIST | Sünnipäevalaps Guido Kangur: tegelikult ma olen ikkagi maapoiss
Guido Kangur sai 68 aastaseks!“Tegelikult ma olen ikkagi maapoiss,” tunnistab džässi ja looduse keeles kõnelev näitleja Guido Kangur, kes peab 9. juunil ka oma sünnipäeva. Lugu avaldati esmakordselt 2016. aastal.
MAALEHE ARHIIVIST | Vigala Sass: õnnelik on see, kes on sündinud draakoniaastal (7)
Täna algas Hiina kalendri järgi draakoniaasta.Kuuldes liigestes kahtlast raginat ja tundes vahel valugi, tasub lähemalt uurida, kas need pole mitte kuluma hakanud.
AJALOOTUND | Kuuske pole mitte alati tuppa toodud ja jõuluvanagi on alles poisike, eriti verivorstide vanusega võrreldes (34)
1870. aastatel hakkas jõulupuukomme levima eesti taludesse, tõrjudes välja vanu tavasid. Meie jõuluvana on aga napilt saja-aastane. * Artikkel ilmus esimest korda jõulupühade ajal 2014. aastal.
Tervis ja tervena elatud aastad on meie endi kätes rohkem, kui aimata oskame. Väga paljud inimesed aga neile antud võimalusi ei kasuta.
Ruuben Lambur elas üle kõik nõukogude aja kannatused ja koledused: kaotas oma pere ja kodu, sai mitu korda haavata ning pääses imekombel eluga kuulist, mis läbi pealuu tungis.
Hoidistamise aeg on täies hoos ja kui kõik vanad head retseptid on juba ära proovitud, võib katsetada midagi uut ja huvitavat, leida uusi komponente ja seniproovimata maitseid.
PUIDUTURU GRAAFIKUD | Hinnad tõusevad, kuid küttepuude varujatele on sügiseks rõõmsamaid sõnumeid (1)
Ümarpuiduturu suvine madalseis on pöördunud mõõdukaks tõusuks. Kuuga on kasvanud okaspuupalkide, okaspuu- ja haavapaberipuidu ning küttepuidu hind.
Hirmus ja masendav oli Dorbekite pere vanima tütre Elsa saatus eelmise sajandi neljakümnendatel. Süngeid sündmusi meenutavad metsavend Ruuben Lambur ja Elsa õde Evi.
Parima pannkoogijahu väljaselgitamiseks palusime appi prantslasest pannkoogikohviku omaniku, kuna magusad ülepannikoogid ehk krepid on pärit Prantsusmaalt.
Esimene maailmasõda jääb meie ajaloolises mälus Vene revolutsiooni ja Eesti Vabadussõja varju, ehkki Eestist mobiliseeriti maailmasõtta tervelt 100 000 meest, kellest 10 000 hukkus või jäi teadmata kadunuks.
29. augustil 1949 katsetati Kasahstani stepis Nõukogude Liidu esimest tuumapommi, mis nii ehituselt kui võimsuselt sarnanes ameeriklaste Nagasakile heidetud pommiga. Ja see sarnasus polnud sugugi juhuslik.
Lugeja küsib: Minu sõstrapõõsaste lehti on mitmel aastal järjest söönud mitmesugused ussikesed. Need on enamasti sinakasrohelised ja mustatäpilised või siis rohekaskollased pruuni peaga, harvem kollakad ja mustade laikudega.
Unustage senised jutud sellest, mis riiulil on jahedam või soojem ja kuhu mis toitu panna. Külmiku kasutamisel on tähtis hoopis muu!
Kõiksugu sademete mõõtmine on ühtaegu lihtne ja keeruline – 1 mm vihma võrdub ühe liitri veega ruutmeetrile.
1936. aastal Lehtse lähistele rabadevahelisele saarele rajatud tööstusasula elanikkond kasvas suvistel hooaegadel pea 800ni, praegu elab kohapeal vaid üks inimene.
Nobelist Hermann Hesse kirjutas 1960. aastal neli väikest esseed üldpealkirjaga “Meenutusi arstidest”. Viimane neist kannab pealkirja “Vanaisa Hesse”. Kes too siis õieti oli? Selgub, et tubli kreisiarst Paidest.
Tulbisibulad ootavad toitmist ja jootmist just sellisel ajal, kui meil ei tule tihtipeale pähegi seda teha.
Saagid on tavalisest paremad, aga saabunud talv ei lase Peipsi kalapüügikvooti lõpuni välja püüda (3)
Novembris Eesti–Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem ja tinti jätkuvalt ei püüta.
Me mäletame minevikust enamasti head, sest ei taha elada ja kogu seda saasta, mis on olnud, aina kaasas kanda, möönab muusik Riho Sibul.
Oktoobri viimane kolmandik juhatab sisse tõelise sügise – kuu lõpus läheme üle talveajale ja siis tunduvad päevad juba päris lühikesed. Kirkad sügisvärvid hakkavad tuhmuma ja viimane aeg on aed talveootele seada.
Kas on mingi seaduslik võimalus panna naabrid lehti riisuma? Nimelt kasvab meie krundi piirist umbes kahe meetri kaugusel naabril võimas tamm, nüüd on tammelehed langenud ja läänetuul on enamiku lehti minu krundile puhunud.
Artikkel ilmus Maalehes 2016. aasta augustis.Avalikustatud USA luuredokumendid ja Nõukogude Liidu kõrge ametniku tunnistused viitavad, et Mihhail Gorbatšov valmistus riigis eriolukorda välja kuulutama juba enne augustiputši.
Artikkel ilmus Maalehes 16. veebruaril 2017. aastal.Pühapäeval täitub 30 aastat Mihhail Gorbatšovi saabumisest Tallinna. Eesti NSVs käis NLKP KK I sekretär enne seda vaid 1955. aasta juunis, ja siis ka poolsalaja. Mitmed seigad peasekretäri kolmepäevasest siinviibimisest jõuavad tänases Maalehes ava...
Artikkel ilmus Maalehes 5.märtsil 2015. aastal.2015. aasta 10. märtsi öösel sai täis 30 aastat päevast, mil Nõukogude Liidu kõrgeim võim de facto Mihhail Gorbatšovi kätte läks. See ei saanud teoks lihtsalt ning sündmuste käik meenutab põnevat õukonnaintriigi.
Kas teadsite, et Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv kandis algselt nime Virtsjärv? See viie saarega järv peidab endas ka kolme lennukivrakki.