Teiseks tegutseb Kehtnas aktiivselt kohaliku künnimehe, mitmekordse Eesti meistri Kaspar Järvala Künniklubi. Sügisel korraldas klubi uhke künnipäeva, tõestades oma võimeid ka suurüritust teha.

Võistluste asukoha muutmisele polnud vastu ka Olustvere kool − kelle poolne peakorraldaja Riho Kala ütles, et on seda kümme aastat teinud ning tahaks vahet pidada −, Eesti Künniselts ega võistlejad.

“Olen neli aastat rääkinud, et Eesti meistrivõistlused võiks pidada Kehtnas,” ütles Järvala juba sügisel Maalehele.

Suur osa korraldamisraskusest langeb Kehtna ametikoolile. Kaasa on lubanud lüüa Kehtna vallavalitsus, Kehtna Mõisa OÜ ning teised kohalikud asutused ja firmad.

Nii on firmad plaaninud võistluspäevadel huvilistele korraldada ekskursioone tootmisega tutvumiseks. Soovijad saavad käia Kehtna Mõisa OÜ kaasaegses piimafarmis ning võimaluste piires ka Keava kunstliku seemenduse jaama pullidega tutvumas.

Koos künnivõistlustega peeti eelmisel aastal esimest korda suurem põllumajandusmasinate töödemonstratsioon “Tehnika teeviit”. Selles osales kümmekond masinafirmat, kes said külastajatele näidata oma tehnikat põllul töötamas. Samasugused töödemonstratsioonid on plaanis ka Kehtnas, osavõtusoove oodatakse 30. aprillini.

Kuna Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli erialaks on rasketehnika, oodatakse osalema ka muu rasketehnika firmasid. Loodetavasti saab näha tööd tegemas ekskavaatoreid, buldoosereid, tõstukeid jne.

“Ja kui juba rasketehnika, siis miks mitte ka militaartehnika ja päästetehnika…” valgustab Ameerikas plaane.

Eesti Künniselts on saanud veerandsaja-aastaseks. Selle aja jooksul on peetud Eesti künnimeistrivõistlusi eri paikades: Jänedal, Väätsal ja viimased kümme aastat Olustveres.

“Võistlus võiks toimuda nii-öelda rotatsiooni korras sobivates kohtades, miks mitte näiteks ka maaülikooli põldudel,” pakub künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas välja.

Eesti meistrivõistluste kõrval hakkas Olustvere kool tegema rahvusvahelisi ametikoolide noorte künnivõistlusi. Need toimuvad seal ka tänavu.