Apteekide müük on osapoolte endi otsustada, riik sinna ei sekku
Ravimite hulgimüüjate monopoolse seisundi vältimiseks ja nende eemaletõrjumiseks apteegiärist on Riigikogu astunud kaks olulist sammu. Mullu maikuus sätestas parlament, et üldapteegi omanikeringi ei või kuuluda “ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad”.
Tänavu veebruaris viidi ravimiseadusse sisse punkt, mille kohaselt peab iga üldapteegi enamusosalus (s.t rohkem kui 50%) kuuluma proviisorile. Üks proviisor võib olla seotud kuni nelja üldapteegiga 4000 või enama elanikuga asulas, kusjuures vähemalt ühes neist peab ta isiklikult töötama apteegijuhatajana. Maa-apteeke võib üks proviisor omada piiramatul arvul.
Need muutused tuleb apteekide omanikeringis teha 2020. aasta 1. aprilliks. Selleks päevaks ei tohi ühelgi üldapteegil enam olla omandiseost hulgimüüjatega, apteeke peavad valitsema proviisorid.
Sundvõõrandamine
Apteekidele omandipiirangu kehtestamine on oma toimelt sisuliselt võrdne sundvõõrandamisega, tõdes advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene ravimikontsernile Tamro Eesti antud hinnangus, mille viimane omakorda edastas Riigikogu sotsiaalkomisjonile.
“Hulgimüüjate omandipiirang toob kaasa lühikese aja jooksul ligi poolte Eestis tegutsevate apteekide müükipaneku (piirang puudutab umbes 480 üldapteegist ligi 220 ehk umbes 46%),” kirjutas vandeadvokaat Hannes Vallikivi. “See vähendab oluliselt praeguste omanike võimalust saada apteekide eest õiglast hinda. Seetõttu on piirangu toime sisult võrreldav sundvõõrandamisega.”
Vallikivi jätkas, et kuna riik ei taga õiglast ja kohest hüvitist võõrandatud vara eest, on tegu omandiõiguse ebaseadusliku riivega.
Tamro Eestile kuulub 81 apteegist koosnev Benu apteegikett, mille kahe viimase aasta käive on kokku 38 miljonit eurot. Viie aasta jooksul tuleb kett üksikapteekide kaupa maha müüa või sulgeda. Tamro Eesti juhatuse liige Janno Kurg ütles, et ettevõte ootab riigilt õiglase hinna määramist apteekidele.
“Ravimimüüja ei saa riigile öelda, mis on riigi ülesanne ja kuidas üks või teine regulatsioon peaks olema välja töötatud. Ravimimüüja ja apteegiketi omanikuna saangi vaid oodata, et riik käituks selle küsimuse lahendamisel demokraatlikule õigusriigile kohaselt ja tagaks sundvõõrandatava vara eest õiglase hinna,” sõnas Kurg.
Ta lisas, et õiglase hindamise kriteeriumide kehtestamisel tuleb silmas pidada, et apteekidesse on senised omanikud investeerinud raha. “Seega tuleb äriettevõtte väärtuse määramisel hinnata tehtud investeeringute suurust ning apteegi äripotentsiaali ehk teenimisvõimet täna ja tulevikus,” sõnas Kurg.
Kaalub vaidlustamist
Apotheka kaubamärki kasutava Terve Pere Apteek OÜ juhataja Kadri Tammepuu ütles, et ettevõte pole veel teinud otsust, kas Riigikogus vastu võetud omandipiirangut vaidlustada või mitte.
“Asi on liialt värske. Jääme ootama riigi konkreetsemat plaani vastuvõetud otsuste elluviimisel,” sõnas Tammepuu. Ettevõttele kuulub 83 apteeki, käive oli 2013. aastal 71 miljonit eurot.
Kuid riigil pole plaanis sekkuda praeguste apteegiomanike ja proviisorite hinnaläbirääkimistesse, lausus sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik.
“Mingit reguleerimise kava ei tule, riik sellesse sekkuda ei saa, sest tegu on eraõigusliku asjaga. Kuidas apteekide müük toimub, on osapoolte endi arutada ja otsustada,” rääkis Lepik.
