Marju Lauristin: iga eestlane peab olema sama tubli nagu 1300 hiinlast
Rahvusriigid muutuvad Euroopa Liidus üha olulisemaks, sest just nende ülesandeks jääb rahvusliku identiteedi, keele ja kultuuri hoidmine ning arendamine, usub 7. aprillil oma 75. sünnipäeva tähistav europarlamendi saadik Marju Lauristin.
Milline on teie suhtumine Euroopa föderaliseerumisse?
Mina ei poolda föderatsiooni. Euroopa Liit ongi seetõttu väga eriline, et ta on rahvusriikide ühendus.
Aga ma arvan, et muutub arusaam sellest, mida rahvusriik peab tegema. Osa asju, mille suhtes riikidel on ühised huvid, liiguvad lihtsalt ühisele tasandile. See on nagu abielus olek: on teatud asjad, mis on perekonna omad, kuid see ei tähenda, et me loobume abielus oma isiksusest.
Teiseks ma arvan, et rahvusriigi põhiülesanded muutuvad järjest enam selliseks, nagu on arusaadav just meile, kuid mis mujal Euroopas on veel tagaplaanil.
Nendeks ülesanneteks on keele, kultuuri, oma identiteedi hoidmine, ajaloolise pärandi ja mälestuse säilitamine ning samas ka moodsa kultuurivõimekuse arendamine.
Mulle väga meeldib, kuidas Valdur Mikita kirjeldab eestlaste omapära ja elutunnetust, kuid kindlasti on sellised omapärad olemas igal rahval. Euroopa mitmehäälsus, iga kultuuri, keele ja ajaloo hoidmine ning tunnetamine võikski olla rahvusriikide tugeva kaitse all − just nii, nagu meie põhiseaduses kirjas ongi.
