Ivar Soopan: Võimule rahva toetuseta

“See, mis juhtus, on demokraatia,” ütles Läänemaa Martna vallavolikogu esimees Hardi Rehkalt. Niimoodi iseloomustas ta olukorda, mis tekkis pärast seda, kui kõik vallavolikogu liikmed jäid ametita ja vallaelu eest saavad vastutavaks nende asendusliikmed.

Selles polekski midagi erilist, aga valla 734 valijale tähendab see seda, et nende elu hakkavad suunama inimesed, kes on saanud toetushääle ainult mõnelt elanikult. Näiteks kahelt. Ehk siis vähemus valitseb enamuse üle.

Ka nii võib, ent valimiste ja demokraatia mõte on teine. Seadus aga on seadus, ja siin vaidlust ei ole. Kui demokraatlikult valitud rahvaasemikud ei saa oma tööga hakkama, tuleb nad asendada.

Iseasi, mida arvata sellest, kui rahvaasemikud tõepoolest ei saanud hakkama või põhjustab osa neist sellise olukorra meelega. Ka see pole keelatud, ent maitseb mõrumalt.

Tänasest lehest saab lugeda, et Martna volikogu opositsioon polnud rahul vallavanemaga ning soovis tema väljavahetamist. Koalitsioon ei nõustunud. 

Vastukäiguna jättis opositsioon hääletamata eelarve vastuvõtmise poolt. Kuna üks koalitsiooniliige oli haige ega olnud volikogus, ja opositsioon teadis seda, tekitas volikogu vähemus olukorra, kus eelarvet vastu võtta ei saanud.

Seaduse järgi oleks pidanud eelarve vastu võetama hiljemalt 31. märtsil. Et seda ei suudetud, läheb volikogu laiali ja asemele tulevad volikoguliikmete asendajad.

Kaks asendusliiget said valimistel vaid kaks häält. Kui üks asendusliige peaks loobuma või teevad seda mõlemad, on kahel järgmisel asendusliikmel ühe valija toetushääl. Selles pole midagi imelikku, kui kandideerijad hääletavad valimistel enda poolt. Seega võib volikokku saada isik, kellel ongi vaid iseenda toetushääl.

See on demokraatia, ent see on veel midagi. See on ka haldusreformi tegematajätmise vili ja ääremaastumise ääremaastumine.