Ülevaade otsetoetustest. Mis on muutunud?
Pärast mullust üleminekuaastat rakenduvad tänavu uue perioodi põllumajanduslikud otsetoetused, mis toovad kaasa hulga muudatusi. Lisaks kuni 2020. aastani makstavale ühtsele pindalatoetusele on tänavu plaanis seitse toetusskeemi. Alljärgnev käsitleb vaid põhimõttelisi muudatusi, detailidega tutvumiseks tuleb siiski lugeda toetusi reguleerivaid määrusi ja juhendmaterjale taotlejatele.
Toetust makstakse aktiivsele põllumajandustootjale
Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) puhul on suurim muutus aktiivse tootja mõiste rakendamine ja minimaalse tegevuse nõuete muutumine toetusõiguslikkuse tingimusteks.
Aktiivse tootja mõiste abil on Euroopa Liidu õiguse alusel võimalik otsetoetuse saajate hulgast reeglina välja arvata muu majandustegevusega (nt kinnisvara, spordirajatiste ja puhkemajade haldajad või üksnes metsamajanduses hõivatud) tegelejad. Aastas alla 5000 € otsetoetusi saavatele taotlejatele see säte ei kohaldu.
Minimaalsed tegevused peavad tagama, et taotlusel kirja pandud põllumajandusmaal, millel toimub põllumajanduslik tegevus või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku (nt takjaid, ohakaid, puju, võsa jne) ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil.
See tähendab, et hiljemalt 15. juunist tuleb seal kasvatada põllumajanduskultuure või hooldada rohumaad niitmise ja hekseldamise teel või hoida põllumaad kesas. Kuigi paljud nõuded on tuttavad põllumajandusmaale varem kehtinud headest põllumajandus- ja keskkonnatingimusest (HPK), on siin ka olulisi täiendusi ning muudatusi.
- Rohumaa hooldamise üldine tähtaeg on viidud 10 päeva võrra hilisemaks (s.o 10. augustile).
- Nagu praegu, kehtivad erisused vastrajatud rohumaale, sissekünniaastal haljasväetisele, energiakultuuri ja heinaseemne kasvatamisega aladele – nende puhul ei ole taotlejal niitmise kohustust.
- Jätkuvalt on erisused tähtaegade osas looduskaitseseadusest tulenevale ning lisatud on erisused keskkonnasõbraliku majandamise ja poolloodusliku koosluse toetuse taotlejatele. Viimaste puhul jäävad kehtima eristuvad nõuded, kuid samaaegselt loetakse ÜPT nõuded täidetuks.
- Täpsemalt on põllumajandusministri määruses reguleeritud võimalusi hekseldamise kasutamise ja heksli põllule jätmise osas.
Rakendub rohestamine
Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ehk rohestamise eesmärk on eelkõige mullaviljakuse ja elurikkuse säilitamine. Selleks rakendatakse kolme abinõu: 1) nõuet mitmekesistada kasvatatavaid põllumajanduskultuure, 2) nõuet säilitada püsirohumaa, 3) põllumajandusmaa tootmisest kõrvale jätmist ehk ökoalade määratlemist 5% ulatuses toetusõiguslikust põllumaa pindalast.
Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise korral tuleb vastavalt põllumaa suurusele ja rohumaade osakaalule kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast kasvatada vähemalt kahte või kolme kultuuri. Seejuures tuleb jälgida ka suurima kasvupinnaga kultuuri osatähtsust kogu põllumaa pindalast.
Püsirohumaa säilitamise nõudele on lisandunud kohustus määratleda keskkonnatundlikud püsirohumaad, kus kehtib absoluutne ülesharimise keeld. Eesti on sellise tundliku rohumaana määratlenud Natura alal 100% turvasmuldadel asuvad püsirohumaad. Ülejäänu osas kehtib riigi tasemel püsirohumaa osakaalu säilitamise kohustus, mille halvenemisel enam kui 5% ulatuses peab PRIA kehtestama põllumajandustootjatele kohustuse püsirohumaa tagasi rajamiseks.
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala määratlemise 5% kohustus tekib toetusõigusliku põllumaa pindalast, ökoalade määratlemisel on otsetoetuse taotlejal võimalik kasutada eri elemente. Esiteks tuleb kõigil PRIA põllumassiivide registrisse kanda oma põllumaal või sellega vahetult külgneval ala olevad maastikuelemendid (põllusaared, hekid, puuderead, metsasiilud, kraavid, kiviaiad), et neid saaks määratleda ökoaladena ja liita nende alune maa toetusõigusliku põllumassiivi pindala hulka. Näitliku teabematerjali koos videofilmi ja võimalike abistajate koordinaatidega leiab PRIA veebilehelt www.pria.ee/pindalatoetused2015.
Lisaks maastikuelementidele on ökoalade kohustust võimalik täita põllumaa sööti jätmise ehk kesas hoidmisega, energiapaju kasvatamise või lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamisega (nt puhaskülvis kasvatatav esparsett, ristik, lutsern, mesikas, ida-kitsehernes, nõiahammas, vikk, hernes ja uba). Nende kultuuride kasvatamine on keelatud vaid veekaitsevööndis olevate veekogude ääres ning sissekünd ei ole lubatud enne 15. oktoobrit.
Ka rakendab Eesti nn metsasuse erisust, mis annab võimaluse ökoalade tava mittetäitmiseks kõikidele nendele põllumajandustootjatele, kelle põllumajandusmaa jääb erisusega kaetud piirkonda. Täpsem loetelu piirkondadest ja sellesse piirkonda jäävatest valdadest kehtestatakse toetuse menetlemise määrusega.
Alustavatele noortele suurem toetusmäär
Euroopa Liidu mure kõrgema keskmise vanusega põllumajandustootjate osakaalu üle kajastub kohustuslikus noorte põllumajandustootjate toetuses. Seda makstakse 25% lisatoetusena kuni 39-le ÜPT toetusõiguslikule hektarile kuni esimese 5 aasta jooksul, kui taotleja on alustanud oma ettevõttega ja on esmakordse taotlemise aastal kuni 40aastane. Taotlejate võrdse käsitlemise saavutamiseks on Euroopa määrus ette näinud võimaluse loomise ka juriidilistele isikutele. Selleks tuleb tõestada, et tegelikud otsustajad on alla 40aastased.
Väikestele tootjatele oma toetuskava
Väikesed põllumajandustootjad saavad esmakordselt liituda lihtsustatud toetuskavaga, mille puhul ei rakendu järgmisteks aastateks nõuetele vastavuse ja rohestamise nõuded – kuni hetkeni, kus väiketootja otsustab skeemist lahkuda. Toetuse summa on piiratud 1250 eruoga ja skeemiga saab ühineda vaid 2015. aastal. Toetusskeemiga ühinemiseks tuleb esitada pindalatoetuste või loomatoetuste taotlus hiljemalt 21. maiks ja vastav lisataotlus hiljemalt 15. augustiks käesoleval aastal.
Pärast väikepõllumajandustootja toetuse skeemist lahkumist saab jätkata teiste toetuste taotlemist tavapärases korras. Skeemist lahkumise põhjuseks võib olla suurenenud otsetoetuste summa, sest kui taotleja on liitunud väikepõllumajandustootja toetusega ja otsetoetuste kogusumma ületab 1250 €, vähendatakse teiste otsetoetuste summasid proportsionaalselt ja väikepõllumajandustootja toetuse taotlejale makstakse siiski vaid 1250 €.
Neli tootmiskohustusega meedet
2015. aastaks on kavandatud neli tootmiskohustusega seotud toetust.
- Piimalehma kasvatamise otsetoetus 100 ja vähema piimalehmaga väiketootjatele; 31. detsembri 2013. aasta seisuga põllumajandusloomade registris olevatele 20 246 olevale loomale oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 100 eurot.
- Ammlehma kasvatamise otsetoetus kuni 25 ammlehma ja vähemalt kaheksakuuse lehmmullika kohta; 31. detsembri 2013. aasta seisuga põllumajandusloomade registris olevale 10 045 loomale oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 100 eurot.
- Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus uttede ja emakitsede arvu alusel karjades, kus on 10−100 vähemalt aastast utte või emakitse; 31. detsembri 2013. aasta seisuga põllumajandusloomade registris olevale 26 392 utele ja emakitsele oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 15 eurot looma kohta.
- Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus vähemalt 1 ha suuruse toetusõiguslike põllumajanduskultuuride (porgand, peet, kaalikas, avamaakurk, sibul, õunapuu, pirnipuu, must, valge ja punane sõstar, vaarikas, ploom, kirss, muud marjad ja puuviljad, sh viinamari, jõhvikas, mustikas, aroonia, ebaküdoonia) kasvupinna kohta. Lähtudes määratletud maksimaalsest toetatavast aianduskultuuride kasvupinnast, on maksimaalne võimalik ühikumäär 238 €/ ha kohta.
