MAK 2014–2020 meetmete rakendamine on käivitunud
Veebruaris kiitis Euroopa Komisjon heaks Eesti maaelu arengukava aastateks 2014–2020. Esimesed arengukava meetmed on nüüdseks edukalt käivitunud ning enamik avatakse veel tänavu.
Käivitunud on esimesed investeeringutoetused: veebruaris võeti vastu taotlused väikeste põllumajandusettevõtete arendamise ja märtsis põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise meetmetes.
Aprillis algab taotluste vastuvõtt meetme „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames ning maikuus võetakse vastu pindala- ja loomatoetuste taotlusi.
Ülejäänud meetmete taotluste vastuvõtt jaguneb suve- ja sügiskuude vahel.
Kuna lähiajal on avanemas keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, milles uuel perioodil on tulemas mitmeid muudatusi ning vastavate meetmete tingimused on veel väljatöötamisel, siis keskendubki käesolev artikkel just nendele toetustele.
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus jätkub
Keskkonna valdkonnas pühendab uus maaelu arengukava suurt tähelepanu põllumajanduse mõjudele mullale, veele ja elurikkusele. Jätkuvad mitmed põllumehele varasemast teada-tuntud meetmed, lisandub spetsiifilisi keskkonnatoetusi, laiendatakse mõne olemasoleva meetme ulatust.
Peamise keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtu ja jätkuva kasutuse meetmena kestab keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM). KSMi nõuded jäävad praegu kehtivatega sarnaseks.
Toetuse saamiseks tuleb järgida viljavaheldust, kasvatama peab 15% liblikõielisi, teraviljade kasvatamisel tuleb 15% nende külvipinnast külvata sertifitseeritud seemnega, talvist taimkatet peab olema 30% põllumaast, glüfosaadi kasutamine on piiratud, olemas peavad olema mullaanalüüside tulemused ja väetusplaan, üle 20 ha suuruse maa ja avaliku tee vahele tuleb jätta 2–5 meetri laiune rohumaariba või maastikuelement ning osalema peab koolitusel.
Toetusskeemiga liitumiseks tuleb igal kohustuseaastal kasvatada vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri. KSMi põhitoetusele saab lisaks valida ühe või mitu kolmest lisatoetuse tegevusest: täiendav veekaitse lisategevus (50% talvine taimkate), põllulindude soodustamise lisategevus (võimalus osa püsirohumaid üle aasta niitmata jätta), mesilaste korjealade rajamise lisategevus (eri liiki meetaimede kasvatamine).
Keskkonnasõbralik aiandus, piirkondlik mulla- ja veekaitse
Uue toetusena on kavas keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasika kasvatamisel on aianduse toetus seotud KSMiga. Sel aastal, kui KSMi kohustusega maal kasvatatakse köögivilja, ravim- ja maitsetaimi ja/või maasikat, saab nende kasvatamise eest taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toetust. Puuvilja- ja marjaaedade kohta saab keskkonnasõbraliku aianduse toetust taotleda eraldi.
KSMiga on seotud ka piirkondlik mullakaitse toetus. Toetust makstakse turvas- ja erodeeritud muldadele. Toetuse peamine nõue on põllu viimine rohumaaks või hoidmine rohumaana või viljapuu- ja marjaaiana. Piirangud on seatud ka mullaharimisele.
Muudatused olemasolevates toetustes
Poolloodusliku koosluse toetuse nõuded ja toetussummad hakkavad uuel perioodil sõltuma elupaiga tüübist ja hooldamisvõtetest – kas alal karjatatakse või seda niidetakse. Olulise muudatusena saab teatud kooslusetüüpide kohta lisaks taotleda ka ühtset pindalatoetust, kuid vaid sellistele aladele, mis vastavad ühtse pindala toetusõiguslikkuse nõuetele.
Ohustatud tõugu looma pidamise toetuses saab eesti maakarja veise eest taotleda täiendavat lisatoetust. Seda juhul, kui pull on kantud tõuraamatusse, lehm on jõudluskontrollis või annab puhtatõulise järglase. Jätkuvalt toetatakse ka eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse kasvatamist. Uue ohustatud tõuna toetatakse eesti vutti.
Kohalikku sorti taimede loetelu on täienenud. Lisaks ’Sangaste’ rukkile on toetatavad sordid põlduba ’Jõgeva’, põldhernes ’Mehis’, kartul ’Ando’, valge ristik ’Jõgeva 4’ ning mitmed puuvilja- ja marjasordid.
Loomade heaolu toetust makstakse edaspidi lisaks veiste, lammaste, kitsede ja hobuste eest ka sigade ning munakanade kohta. Toetuse nõuete fookus on loomade karjatamiselt senisest enam nihkunud heaolu nõuete toetamisele. Erinevalt senisest on loomade heaolu toetus edaspidi üheaastane toetus, sellega liitumisel ei pea enam võtma viieaastast kohustust.
Natura 2000 toetused jätkuvad samuti nii põllumajandusmaale kui erametsamaale.
Toetuse taotlemine
Kõikide keskkonnatoetuste taotlemise periood algab 2. mail. Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlus tuleb esitada Erametsakeskusele, kõigi muude toetuste taotlused PRIA-le.
KSMi, keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetuse taotlusi saab esitada vaid e-PRIA kaudu. Kuna e-taotlemine on taotleja seisukohast lihtsam ning aitab vältida taotluse koostamisel tekkida võivad vigu, on soovitatav e-PRIAs taotlemise võimalust kasutada ka muudes meetmetes.
- Uuel perioodil on Eestil maaelu arengukava raames kasutada 993 miljonit eurot.
- Maaelu arengukava raames rakendatakse üle 20 eri meetme.
- Maaelu arengukava on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm.
- Maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.
MAK 2014-2020 keskkonnatoetused
Põllumajanduslik keskkonnatoetus:
- keskkonnasõbraliku majandamise toetus
- keskkonnasõbraliku aianduse toetus
- piirkondlik mullakaitse toetus piirkondlik
- veekaitse toetus (alates 2016)
- kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus
- ohustatud tõugu looma pidamise toetus
- poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
Mahepõllumajandus:
- mahepõllumajandusele üleminek
- mahepõllumajandusega jätkamine
Loomade heaolu toetus
Natura 2000 toetus:
- põllumajandusmaale
- erametsamaale
