Hoiatus katusevahetajatele: eterniit võib tappa!
Viimastel kuudel on Itaalias tõstatunud teema, mis puudutab asbesti tootmise ja kasutamise tagajärjel tervise ja elu kaotanud inimesi ning nende perekonnaliikmeid. Kassatsioonikohus mõistis tootjad süüdi vaid keskkonnakahjude tekitamises, kuid mitte tuhandete kopsuvähi ohvrite surma põhjustamises.
See vallandas uuesti suured protestimeeleavaldused ja võitlus pole kaugeltki veel lõppenud. Kohtuvõitlust peavad 288 perekonda, kelle pereliikmed on surnud asbestikiudude sissehingamisest põhjustatud kopsuvähki.
Kuna asbestikiu ümber võib kasvaja tekkida alles 5–30 aasta möödudes, lisandub kopsukasvajate tagajärjel surnud inimeste nimekirja igal aastal mitu tuhat hukkunut. Itaalias keelustati eterniidi ja asbesti tootmine 1992. aastal, kuid müük on jätkunud. Aastatel 2011–2012 toodi Indiast ebaseaduslikult sisse 1040 tonni asbesti ja see import jätkus isegi mullu.
Suur katusevahetus
Eestis keelustati asbesti sisaldavate toodete tootmine 1994. aastal, Euroopa Liidus keelustati nende toodete kasutamine 1999. Eterniitkatuste ümbervahetamise või taastamise laine ootab meid ees aastatel 2015–2020, sest vanade eterniitkatuste eluiga hakkab läbi saama. Seetõttu on vaja teada ohtusid, mida kätkeb endas eterniidi käsitsemine.
Eterniitkatus iseenesest ei põhjusta kopsuvähki, kuid kui katuse vahetamisel või plaatide purunemisel lenduvad asbestikiud kopsudesse, põhjustavad need aastate möödudes pahaloomulisi kasvajaid.
Minu talumajal Võrumaal Vastseliina vallas vahetati eterniitkatus välja seitse aastat tagasi, ja mitte ühelgi ehitusfirma töölisel ei olnud selle töö juures ees hingamisteid kaitsvat respiraatorit ehk kaitsemaski.
Need plaadid, mis maha võeti, vinnasid talumehed kibekiiresti oma katkiste katuste paikamiseks. Plaate saeti parajaks ja mingeid hingamisteede kaitse vahendeid sealjuures ei kasutatud.
Paljudel, sealhulgas ka minul, oli küttekollete kohal laes koguni asbestikangas. Olen aidanud ehitusmehi, kui 1986. aastal pandi kõigile taluhoonetele eterniitkatus, teadmata midagi selle töö ohtlikkusest.
Puudulikud teadmised
Eestis puudub laiaulatuslik teavitus kahjulike materjalide väljavahetamisest, sest internetis leiduvad artiklid pärinevad peamiselt ajakirjast Eesti Arst ja ehitust puudutavatest erialastest väljaannetest.
Mu kodukülas Võrumaal on kopsuvähi tagajärjel surnud viis inimest ja sügisel suri kopsukartsinoomi tõttu ka minu ema. Ta polnud kordagi elus suitsu teinud, kuid töötamine tervistkahjustaval tööl ilma kaitsevahenditeta oli jätnud saatusliku jälje. Kopsukasvaja arenemist kiirendavad ka hingamisteede infektsioonid.
“Eterniit” tuleb ladinakeelsest sõnast aeternum, mis tähendab “igavene”, ja asbestikiud jäävad samuti kopsu igaveseks, neid ei ole võimalik välja köhida.
Suur probleem on eterniidi kui ohtliku jäätme käitlemine. Kuna see on suhteliselt kallis, hoiab vaene talurahvas eterniiditükke lihtsalt kuskil hunnikus, ja kui need seal ette jäävad, laotakse jälle teise kohta ümber, aimamata, et iga kiud, mis õhus lendleb, võib olla pikas perspektiivis surma-
toov.
