Kuhu panna asbest?
Soodustamaks asbesti nõuetekohast ladestamist, ei küsi riik selle eest prügilatelt saastetasu. Sellest hoolimata on asbesti ladestamine kulukas, Kagu-Eestis prügilaid ei ole ning seega lisandub veokulu. Küll aga on meil hea jäätmejaamade võrgustik, kus saab asbesti koguda.
Keskkonnaameti andmebaasidest nähtub, et asbesti jõuab käitlusse liiga vähe. Üks põhjus on vähene teadlikkus, kuna arvatakse, et eterniitplaadid on hea teetäide. See on täiesti lubamatu teguviis, sest sellisel teel sõites lenduvad kiud tolmuna iseäranis hästi. Keskkonnaamet teede täitmiseks eterniidiga mingil juhul luba ei anna. Kui selline ebaseaduslik tegevus avastatakse, tuleb maksta trahvi ja killud teelt kokku korjata.
Et ergutada asbesti kui ohtliku jäätme üleandmist, on riik asunud selle kogumist ja nõuetekohast käitlust viimastel aastatel toetama. Kohalikul omavalitsusel tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitada rahastustaotlus ja lisada omalt poolt 10%. Näiteks Põlva vald korraldas asbestijäätmete kogumise 2014. aasta suvel. Valla elanikud said ühe kuu jooksul üle anda oma asbesti täiesti tasuta, kogumiseks paigaldati jäätmejaama konteinerid. Koguti umbes 70 tonni asbesti, aga tegelikult lubanuks projekti eelarve vastu võtta veel 30. Valgamaal korraldatakse eterniidi kogumist juba kolmandat aastat, ka Võrumaa mitmed omavalitsused koguvad sel aastal asbesti.
Ergutamegi siinkohal kõiki elanikke viima ära oma asbestijäätmed nendes omavalitsustes, kus 2015. aastal neid kogutakse. Tavaliselt avaldatakse täpne info omavalitsuste lehtedes ja veebilehel, kindlasti võib ka helistada ja küsida. Teisalt innustame kõiki omavalitsusi riigi pakutavat raha ära kasutama ja jäätmejaamades elanikelt asbesti tasuta koguma.
