Riik ostis Sindi paisu 1,3 miljoniga ära
„Paisu riigile ostmine on väga suur samm Pärnu jõestiku elupaikade taastamiseks, kuid kõige suurem töö seisab alles ees. Järgmise sammuna tuleb koostöös kõigi asjassepuutuvate osapooltega leida parim lahendus paisurajatiste kaladele läbipääsetavaks tegemisel ning seejärel saab alustada reaalsete töödega. See kõik võtab omajagu aega, kuid loodetavasti on hiljemalt Eesti riigi 100. sünnipäevaks Pärnu jõgi kaladele avatud ja kui tahe on, võib ka Roosna-Allikule ujuda," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.
Sindi paisu siirdekaladele läbipääsetavaks tegemine on vaid üks osa Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektist, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondist ja mille elluviija on Keskkonnaagentuur.
Paisurajatiste hinnaks kujunes 1,32 miljonit eurot. Paisu hind kujunes kohtuvälise lahenduse otsimise raames ja aluseks oli kinnisvara ekspertiis. Tegemist on investeeringuga tulevikku, mida tehes rikastub oluliselt Pärnu jõestik ja kalapüüdjate püügivõimalused.
Paisu kaladele läbipääsetavaks tegemiseks on kaalumisel lahendused, mis on keskkonnamõju hindamisega heaks kiidetud. Üks neist oleks kärestiku rajamine, millega paisutustase umbes poole võrra alaneks ja teine lahendus kalarambi rajamine koos lauge looduslähedase kalapääsuga. Lisaks sellele tuleb jõge puhastada põhjasetetest ning taastada koelmukohti.
Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid reaalselt on praegu kaladel võimalik kasutada vaid 1% kogu jões leiduvatest elupaikadest. Paisu avamisel avaneks kaladele praeguse 14 km asemel ligi 100 km pikkune jõelõik, lisaks kõik Pärnu jõe lisajõed.
Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe tegelik lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45000-58000 lõhe noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikel aastatel jõest merre tagasi vähem kui 100 kala. Pärnu jõestik on aga võimeline tootma pea sama palju lõhekala, kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku.
Lisaks lõhele parandab paisu avamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ning hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade nagu meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.
