Teeme Ära õpetab kortermajade elanikke biojäätmetest komposti tootma
Eesti elanikud on teadlikud ja aktiivsed prügisorteerijad, kuid Turu-uuringute ASi värske uuringu järgi tegelevad kompostimise ehk biojäätmete sihipärase mullaks tagasilagundamisega väga vähesed.
Kompostimiskampaania projektijuhi Anneli Ohvrili sõnul takistab kompostimist enamasti teadmiste puudumine ja põhjendamatud hirmud, mille leevendamiseks järgmiste kuude jooksul rohtu pakutakse.
“Üle 40 protsendi kodusest prügist moodustavad biojäätmed, millest suure osa saaks kompostimise teel ise mullaks lagundada, seeläbi enda ökoloogilist jalajälge oluliselt vähendada ja natukene rahagi kokku hoida,” lausus Ohvril. “Kompostimise teel saadud muld on oluliselt puhtam kui poemuld ja seega koduste tomatite, ürtide jm kasvatamiseks ideaalne.”
Kampaania keskendub inimestele, kes elavad era- või paarimismajas või hooviga kortermajas, kus kompostri rajamine või paigaldamine lihtsaim. Samas ei jäeta tähelepanuta ka suuremate kortermajade elanikke, sest ka tubastes tingimustes on võimalik mugavalt ja igasuguse ebameeldiva lõhna ohuta kompostida.
“Kaks kolmandikku elanikkonnast näitab biojäätmete sorteerimise teel keskkonnast hoolimist, kuid vaid 37% neist kompostib neid jäätmeid,” rääkis Ohvril. “Suure töö saavad siin teha korteriühistud, sest enamik biojäätmete sorteerijaist kasutaks kompostrit, kui selline võimalus oleks loodud. Ühine eesmärk lähendaks ka majaelanikke ning enda toodetud mulda saaks kasutada lillepeenardes ja aiatöödes.”
Kompostimisalase teadlikkuse kampaania käigus viiakse seitsmes Eesti paigas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Räpina, Viimsi, Kuressaare, Viljandi) läbi tasuta kompostimisteemalised koolitused. Järgmisel nädalal avatakse tasuta nõuandetelefon ning kohale saab hakata kutsuma kompostimiseksperte ehk kompostiljone. Eraldi pööratakse tähelepanu ka korteriühistutele.
Turu-uuringute ASi uuringu järgi kasutab hetkel kompostrit vaid 3% leibkondadest, ehkki aiaga majades elab 28% inimestest. 83% elanikkonnast arvab teadvat, mis on biolagunevad jäätmed, kuid 32% inimestes arvas, et papist munakarp ei ole biojääde. 41% inimestest sorteerib biojäätmeid juba praegu eraldi, mittesorteerijatest pooled ei tee seda, kuna puudub vastav konteiner.
Uuringu lühikokkuvõttega saab tutvuda projekti kodulehel.
