Kõrvenõges (Urtica dioica)

Nõgest tuleb korjata siis, kui ta pole jõudnud muutuda puiseks ja putukate poolt rikutuks. Ehk leidub veel kohti, kus ta on 10–15 cm kõrgune. Just siis on kõrvenõges korjamisküps.

Tuletan meelde, et nõgese korjamise koht on väga tähtis. Kui teisi ravimtaimi ei tohi noppida maanteede äärest ja tööstushoonete juurest vähemalt 300–500 m kauguselt, siis nõgese puhul peab veel lisaks vaatama seda, et taimed ei kasvaks rammusal väetist saanud maal (komposti- või sõnnikuhunnikul, välikäimla või lauda kõrval, karjamaal, väetatud aiamaal/puude-põõsaste all jne). Aiast võib korjata ainult sealt, kus pole väetatud vähemalt kaks aastat.

Nõgest on kerge kuivatada – u 40° juures kuivab ürt 1–2 päevaga.

Nurmenukk (Primula veris)

Korjatakse õisi, sobivad ainult värsked, millel pole äraõitsemise tunnuseid. Õisi on kerge kuivatada, need saavad kuivaks 1–2 päevaga (u 35° juures).

Nurmenuku droogi säilitamiseks on korralik pakendamine väga tähtis: nimelt võib krõpskuiv droog niiskes ruumis kiiresti taas märjaks muutuda ja siis on ka hallitus varsti kohal.

Seega soovitan droogi seisukorda kontrollida vähemalt iga kahe nädala tagant.

Võililleleht (Taraxacum officinalis)

Lehti tuleb korjata enne õitsemist, sest siis on neis just need toimeained mida vaja. Kui te neid nüüd kevadel korjata ei jõudnud, saate teise võimaluse pärast niitmist kasvanud taimest.

Võilillelehte on üpris raske kuivatada nii, et see kollaseks ei läheks. Üks võimalus on laotada lehed kuivatusraamile väga õhukese kihina ja hoida kogu aeg ühtlast temperatuuri (u 35°).

Teine võimalus on lõigata lehed enne kuivama panemist u 2cm tükkideks. Siis peate aga hoolitsema selle eest, et kuivanud droog säiliks õhu- ja niiskuskindlas pakendis.