Eesti Ühistupanga loojad on ambitsioonikad
Olete teatanud, et soovite seitsme aastaga Eesti pangandusturust võita 3-5 protsenti. Parafraseerides Jüri Mõisa: pangakliendid on kõige lojaalsemad kliendid ja panka vahetatakse vaid tõsise vajaduse korral. Mis on see tõsine vajadus, mis sunnib 3-5 protsenti inimestest teile üle tulema?
Roul Tutt: Ma arvan seda, et me algfaasis kindlasti ei suuda koheselt minna mängima kõikidele klientidele number üks panka. Tihtipeale on see lojaalsus tingitud sellest, et nad (kliendid – toim.) on seotud eluasemelaenudega ja sealt on tulnud oma nõuded. Ja üldjuhul, kui klient on oma teenustega rahul, siis tihtipeale ega otsest vajadust panka vahetada olegi. Küll aga otsib see pangaklient lisavõimalusi ühes või teises kohas. Kas ta otsib kõrgemat hoiuse intressimäära, kas ta otsib paindlikumaid lisalaenuvõimalusi, kas ta siseneb ettevõtlusse, kas tema kodupank suudab talle pakkuda nii paindlikke kvaliteetseid ettevõtte laenutingimusi… Ja ma usun, et meil on võib-olla need parameetrid, mida plaanime, et kliendibaasi kasvatada. Mitte küll kohe ambitsioonides minna pakkuma number üks panka, aga pikas perspektiivis kindlasti on need eri teenusepaketid, mille baasilt me saaksime kliendibaasi kasvatada.
3-5 protsenti on üsna suur turuosa. Võtame LHV, mis tegutseb 15 aastat ja neil on turuosa praegu 3 protsenti. Krediidipank on turul lausa 1992. aastast ja neil on vaid 1-protsendine turuosa. Kas teile tundub, et need kaks panka ja paljud teised on teinud midagi valesti, et nad on selle joone taha pidama jäänud?
Ülle Mathiesen: Valesti ei ole kahtlemata midagi teinud. Iga pank ja iga äriühing toimetab vastavalt oma seatud eesmärkidele.
Te tõite välja just LHV. See on teistpidi hea näide, et meie poolt kavandatud turuosa, see ongi enam-vähem võib-olla sellise ajaga investeeringutega saavutatav. Selleks, et suuremat turuosa saada, tuleks teha esialgu väga palju kulutusi, mida on liiga keeruline tagasi teenida või väga raske on veenda oma investoreid, et see oleks mõistlik tegevus.
Meie eesmärk on ikkagi see, et meie teeme oma panka oma liikmetele, mis tähendab seda, et meil ei ole võib-olla sellist ühte väga suurt või rida suuri investoreid, kes tahavad kogu aeg juurde (raha – toim.) panna. Me peamegi ühelt poolt konservatiivse, teiselt poolt uuendusmeelse teenuspaketiga minema. Me ei saa unistada kohe sellest, et me oleme kolme aastaga kõige suurem pank. See lihtsalt ei ole äriliselt mõistlik.
Roul Tutt: See 3-5 protsenti turuosa tuli välja, kui ma eksi, vist täitsa alguses presentatsioonides, aga viimase käigu äriplaanide timmimisel on orienteeruv piir 3 protsendi ümber. 3 pluss-miinus. See 5 protsenti tundub liialt ambitsioonikas olevat, aga 3 on keskmine vahemik, kuhu püüame rihtida. Aga ega eesmärk tohigi väga madal olla ja samas ta on realistlik plaan. Ülesanne pole kergete killast.
Vesteldes Jüri Mõisaga tõi ta näite, kuidas ühistupangad tekivad. Tema sõnul tekivad nad kriisisituatsioonis ja kui riigi makse- ja laenusüsteem ei tööta või töötab halvasti. Mis te arvate, kuidas meil see makse- ning laenusüsteem toimib? Kas nüüd on see kriisisituatsioon käes, kus ühistupank peaks tekkima Eestis?
Ülle Mathiesen: Ilmselt maksesüsteemi krisii ei ole. Pole ju ka riiklikku maksesüsteemi, me oleme Euroopat ühendavas maksesüsteemis ja võib-olla see paljuski hoopis tekitab uuemat liiki olukorra. Praegu ikkagi on makse selline teenus, mida kõigil vaja on, aga täna võidavad need, kellel on kõige suurem rahvusvaheline partner ja see partner tingimata ei pea olema Põhjamaade poole vaadates.
Aga kas te näete laenu- ja maksesüsteemis mingit ebakõla? On see Eestis kuskilepoole kaldu, on see liiga kallis?
Ülle Mathiesen: Kui mõtlete traditsioonilist tavateenust, siis kahtlemata mitte. Kogu aeg tulevad uued makseliigid, lahendused, kogu pangandusmaailm on tegelikult muutumas. Ma arvan, et 5-10 aasta pärast on kõik peapeale pööratud. Võib-olla mitte kõik peapeale pööratud, aga…
Roul Tutt: …aga 10 aasta pärast jaepanganduse pool ei ole see, millega me oleme siiamaale harjunud. Et eraisik läheb pangasaali, pensionär läheb maksab ära oma makse ja see on nagu põhiline eesmärk, miks pangasaale tehakse. Tehnoloogiline areng ja kogu muu ühiskonna vajadused määravad ära selle, et tehnoloogilised lahendused hakkavad oluliselt prevalveerima.
Aga tulles veel kriisi juurde tagasi… Palju on väidetud seda, et kui viimane finantskriis oli, oleks see olnud hea hetk, hea võimalus, kui oleks olnud ühistupank olemas, kus oleks selgelt näha olnud seda, et on Eesti kapitalil pank ja mis oleks ehk oluliselt, märgatavalt rohkem võtnud turuosa suurpankadelt, kui oleks olnud vähegi soovi, tahtmist ja paindlikkust kogu oma kliendibaasi kasvatada. Aga mitte sellega, et praegu on kriis ja sellepärast tuleb ühistupank välja. Tihtipeale juhtub elus nii, et majandus muutub – kord läheb halvasti, kord läheb paremini. Ses suhtes üks kohalikul kapitalil baseeruv pank, mis mõistab oma liikmeskonna, nii eraisikute kui ka ettevõtjate vajadusi regionaalselt, on igal juhul tänuväärne ja vajalik.
Üks suuremaid kliente ja liikmeid saab teil olema Tallinna linn. Jüri Mõis ka mainis seda, et kui Tallinna linn on kambas, siis saab see pank ka asutatud. Finantsosa on Tallinna linnal väga suur. Kas Tallinna linn kavatsebki kõik oma raha üle tuua Ühistupanka?
Ülle Mathiesen: Kahtlemata mitte. Tallinn linn on nii suur klient, et ta kindlasti jätkab kõigi oma praeguste väga heade partneritega töötamist ja ilmselt seda äri jätkub ka meile ja võib-olla veel mõnele.
Roul Tutt: Aga igal juhul oleks pangale väga kasulik, kui ka Tallinna linn valiks Eesti Ühistupanga üheks enda pangapartneriks, aga linn ei loo panka kindlasti sellepärast... Linn ei ole initsiatiivi üles näidanud selle panga loomiseks sellepärast, et ta saaks kõik oma vahendid panna Eesti Ühistupanka. See on praktiliselt ebareaalne ja ma ütleks ka ebamõistlik lahendus.
Aga olete arutanud, kui suure osa?
(Naeravad.)
Ülle Mathiesen: Ei.
Roul Tutt: Ei, absoluutselt mitte. See on sama hea, kui küsida iga meie võimaliku asutajaliikme käest, et mis sa arvad, kui suure osaga sa tuled meie panka arveldama. Selle ju dikteerib ära, millised teenused ja kui kvaliteetseid teenuseid pank suudab pakkuda.
Aga kas on veel suurkliente nimetada?
Roul Tutt: (Ohkab.) Suurkliente või suuri asutajaliikmeid?
Kuidas võtta – asutaja võib ka osutuda suureks kliendiks.
Roul Tutt: Ma ei oskagi öelda. Täna on veel natukene vara öelda. Teisisõnu – neid sooviavaldusi, kes on üles näidanud oma soovi, teoreetilist valmidust tulla juba asutajaliikmeks ja jääda pärast ka liikmeks, et neid on nagu küll, aga ma usun, et sellest oleks õige hetk rääkida siis, kui panga asutamine on tehtud ja kõik need inimesed, kes suusõnaliselt on (nõusolekut – toim.) väljendanud, on ka allkiri all ja ongi liikmeks astunud, siis võib-olla on õigustatud rääkida. Praegu on liiga vara. Tallinna linn on avalikõiguslik asutus, loomulikult nende tegemised peavad olema juba eelnevalt avalikud. Aga noh, fakt on see, et erinevad ühistulised ettevõtmised on ääretult teretulnud. Nii eraisikud, väikse ja keskmise suurusega ettevõtted – see ring on väga lai, keda me ootame.
Rääkisin Saidafarmi juhi Juhan Särgavaga. Ta rääkis MESi garantiist. See on Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantii, mis antakse põllumajandustootjatele. Ehk siis, kui nad soovivad laenu saada, nõuab pank 2-protsendilist garantiid ja MES annab täiendava 4 protsenti, kui pank leiab, et see tootja ei ole päris kindel nende jaoks. Särgava ütles, et see 4+2 protsenti on natuke liiga kõrge põllumajandustootjale ja et ühistupank on just see, kes peaks olema vastutulelikum ja andma madalama protsendiga, et garantiiprotsent poleks kokku nii suur. Mis te arvate, kas olete selleks suuteline, et põllumajandustootjad saaksid laenu odavamalt?
Roul Tutt: Ma sooviks rääkida niimoodi poliitiliselt korrektselt. On ilmselge, et me püüdleme sinnapoole, et mitte ainult põllumajandussektorile, vaid kogu oma liikmeskonnale pakkuda paindlikumaid ja soodsamaid teenuseid. Küll aga ei saa seda teha nii-öelda punkt üks esimesest päevast. Teisisõnu, liikmeskond tegelikult peab panustama sellesse, et see pank hakkab toimima ja kasvama.
On väär oodata, et jääd koju rahulikult vaatama jalgpalli MMi ja ootad, kuni aasta lõpus tuleb soodsaid pakkumisi. Ühistud tekivad puhtalt ühistel eesmärkidel, et iga liige ka panustab sinna. Samamoodi – kui ta on pank, siis on oodatud ka see, et kõik liikmed kas arveldavad mingil määral või hoiustavad või võtavad laenu. Kasutavad selle ühistu teenuseid, mille jaoks nad on sinna kokku tulnud. Ja püüd pakkuda liikmetele parimaid tingimusi on igal juhul ülim, mille poole me püüdleme.
Aga fakt on see, et seda ei saa pakkuda koheselt esimesest päevast. Palju on diskuteeritud selle üle, kas Ühistupank hakkab pakkuma kõige paremaid hoiuseintresse ja kõige madalamaid laenuintresse. Sellisel juhul pole vaja viieaastast äriplaani teha, piisab palju lühemast ajast. Seda teed me kindlasti minna ei saa, aga fakt on see, et oma tegemistes meie põhiline sõnum on see, et me püüaks rohkem mõista, kaasa mõelda ja leida neid paindlikke lahendusi nii põllumeestele kui ka teistele ärisektoritele.
Kas teie tegevus või teie suurem paindlikkus ka kommertspankades mingisugust virvendust võib tekitada, et nad alandavad, vähendavad, muudavad?
(Naeravad.)
Roul Tutt: Raske ennustada. Kui ühest otsast hakkame vaikselt kasvama, siis alguses võib-olla me suurpankasid eriti ei pane muret tundma, aga ühel hetkel, kui meie tegevus näitab viljakat kasvu, siis võiks see panna ka suurpanku vaatama oma tingimusi rohkem üle. Tavapärane turu konkrents.
Mis teie enda ambitsioon on? Miks te seda teete?
Ülle Mathiesen: Panga loomine on üks väga, väga keeruline ja suur ettevõtmine. Võib-olla selle projekti suurus ongi see, mis paneb ennast proovile.
Roul Tutt: Annab selle põhjuse, motivatsiooni. Tegemist on mastaapse ettevõtmisega. Palju ikka elus antakse võimalust luua panka. Ja kindlasti annab omajagu vürtsi juurde see, et ta on siiski taasiseseisvunud Eestis uudne pangandusvorm. Killukene või grammike seda vürtsi annab juurde ka see.
Palju Savisaare isik annab sinna vürtsi juurde?
Roul Tutt: (Naerab.) Raske öelda. Te peate silmas liikmena?
Noh, algatajana. Kas just tema 100 protsenti mõtte algataja oli, aga ehk oli.
Roul Tutt: Ma ei oskagi öelda, kas tema ainuisikuliselt oli mõtte algataja või oli see niiöelda… Mul emotsioon puudub selle koha pealt, aga mulle isiklikult ei anna see lisamotivatsiooni, et see mõte tuli linnavalitsuselt. Pigem on selle ettevõtmise sisuline pool, mis määras ära selle, kas minna sellega kaasa või mitte. Aga vürtsi annab ikka juurde!
Ülle Mathiesen: Vähemalt küsitakse iga kord.
Aga segab see sellises valdkonnas millegi arendamist või aitab kaasa?
Roul Tutt: Nagu Jüri Mõiski väitis, et ilma linnata sellist ettevõtmist ellu kutsuda on raske. Mitte ainult ilma Tallinna linnata, vaid ka ilma suuremate panustajateta. Panga loomine on ääretult kapitalimahukas ja puhtalt suure massi pealt, väikeste osamaksete pealt seda kapitali kokku saada on ääretult pikk protsess. Ses suhtes igal juhul Tallinna linna panus on ju tänuväärt algatus.
Need avalikud üritused, mis meil on olnud – 20. veebruaril, ja on siin veel neid olnud neid –, et on ju tegelikult poliitikud ka selgelt välja öelnud, et nende initsiatiiv oli see luua ja panna tugisammas, üks suuremaid tugisambaid sinna alla, et see pank saaks oma hoo sisse ja asutatud ja olla ka liikme rollis. Aga teiselt poolt tuleb ju järgmine küsimus juba sealt kohe vastu, et kas Tallinna linn oma raha ka sealt hoiab. Ses suhtes mingil määral on oodatud ka linn olema ise selles ettevõtmises oma toimingutega sees, aga samas loomulikult panga juhtimises otseselt ta ju ei osale.
Ja minu meelest on oluline ka toonitada seda, et tänapäevases panganduses, finantskriisi järgses panganduses, kus pangandussektor on nagu risti-põiki ära reglementeeritud, normatiividega paika pandud, oleks nagu väär oletada, et poliitika hakkab juhtima pangategevust.
Kuidas te praegu üldist majandusolukorda hindate? Ega meil Euroopas eriti head lood ole. Kas on õige aeg teie tegevusega alustamiseks või äkki on hoopis ohtlik?
Ülle Mathiesen: Kuna me ei tule turul üheks, kaheks, kolmeks aastaks, me ei ole lühiajalised spekulandid, siis tegelikult see aeg on täna väga hea. Tõesti, ega Euroopas ole veel lõplikult kriisist üle saadud, raskeid aastaid on veel ees. See on ühtpidi hea ja teistpidi kindlasti halb. Eks ta hea on sedapidi, et ta kutsub inimesi mõistlikumale käitumisele. Selline hurraa-tegevuse aeg hakkab läbi saama. Igalpool võidavad need, kes on kuidagi nutikamad, ettevõtlikumad, võib-olla töökamad ja kindlasti ka uuendusmeelsemad. Need on täpselt need sõnad, millega me oma plaane kavatseme läbi viia.
Roul Tutt: Lühiajaline kasumi maksimeerimine ei ole eesmärk omaette. Kui see oleks, siis võiks jääda ainult kiirlaenutoodete juurde ja pigistaks nii pikalt ja nii ruttu, nii palju kui vähegi võimalik.
Ülle Mathiesen: Siis tuleks mängida börsi langusele paari aasta jooksul…
Roul Tutt: …aga kogukondlike väärtuste ühine mõistmine ja toetamine, ja mis on minu arust veel oluline, on see, et su häälel on ka kõlapinda. Me ootame igal juhul ka liikmete poolt… kuidas öelda – juhiseid, ideid, suundi, kus midagi võiks arendada või kasvada. Me ei räägi ainult Tallinnast, me räägime üle-eestilisest mastaapsetest piirkondadest, regionaalsest arengust.
Sellepärast muutsitegi nime ära? Alguses oli Tallinna Ühistupank?
Roul Tutt: Jah, väga õige põhjus. Kui liikmeskond otsustab, et Saaremaale on vaja ilmtingimata kahte sularaha-branchi teha ja kaks kolmandikku hääletab selle poolt ja on nõus järgmisel aastal väiksema kasumiga, et Saaremaa liikmeskond saaks kasvada ja ärisektor saaks teenindatud, no siis nii on, kuigi see võib-olla ei ole rahaliselt kasumi teenimise poolelt kõige targem plaan.
Nii et te olete ikkagi ka maainimeste pank?
Roul Tutt: Tulihingeliselt!
Milliseid laene kavatseb ühistupank hakata väljastama ja kas on juba teada nende plaanitavad tingimused?
Ülle Mathiesen: Ühistupank plaanib hakata väljastama laene nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ja samuti erinevatele ühistulistele algatustele. Näiteks põllumajandus-, energia- ja korteriühistutele. Ka soovime me aidata rahastada erinevaid kohaliku omavalitsuste, ettevõtete ja eraisikute ühisalgatusi, mille eesmärgiks on kohaliku elukeskkonna arendamine. Näiteks üürimajade, hooldekodude või erakoolide ja -lasteaedade rahastamine. Praegu keskendume me panga asutamiseks vajalike toimingute teostamiseks, täpseid laenude tingimusi pole me veel välja töötanud.
Kas ühistupanga liikmetele ja teistele pangast laenu soovivatele isikutele on tingimused erinevad?
Ülle Mathiesen: Ühised väärtused on need, mis annavad ühistule sisu ja mis toovad liikmeskonna kokku. Ühelt poolt on ühistu kogukond, mis esindab liikmete majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi. Teisalt, ühistu on ettevõte, mis on suunatud tulemustele, et ta saaks areneda ja oma liikmeid paremini teenindada. Nende kahe vahel peab valitsema õiglane tasakaal. Lühiajaline kasumi maksimeerimine pole ühistulise tegevuse puhul eesmärk omaette, oluline on liikmeskonna huvide eest seismine ja fokusseeritus pikaajalisele stabiilsele kasumlikkusele.
Ühistupanga peamiseks eripäraks kommertspankadega võrreldes on see, et igapäevasest pangandustegevusest teenitud tulu jääb panga liikmetele. Ühistupangas on iga liige samal ajal nii panga klient kui ka omanik, seega võiks igal liikmel olla kõrge motiveeritus kasutada panga tooteid ja teenuseid ning ise aktiivselt osaleda panga arengus. Teisalt, iga panga klient ei pea astuma koheselt liikmeks, kuid pikemaajaliselt kaaluvad liikmete hüved tavakliendiks olemise üle. Ühistutes kehtib alati reegel – igal liikmel on üks hääl, hoolimata liikmemaksu suurusest.
Pank peab olema oskuslik investeerija. Kust leiab Eesti Ühistupank töötajad, kes tunnevad maailma finantsturge, et ühistuliikmete raha teenima panna?
Ülle Mathiesen: Häid finantsspetsialiste on Eestis päris palju. Mitmed suurpangad on oma tegevusi, sh ka finantsturgudega seotud tegevusi Eestis kokku tõmmanud. Me oleme kindlad, et ühistupangale vajalikud spetsialstid me leiame.
Kui suureks hindate ühistupanga töötajate arvu pärast panga tegevuse algust?
Ülle Mathiesen: Ühistupanga esimese tegevusaasta lõpuks on meil plaanide kohaselt ligi 25 töötajat ning järgnevate tegevusaastatega kasvab see üle 50-ne.
Ühistupanga klientide hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses. Miks just selline summa?
Ülle Mathiesen: Selline hoiuste tagamise summa, 100 000 eurot, lähtub Eesti seadustest. Erinevalt hoiu-laenuühistutest, milliseid Eesti tegutseb juba mitmeid, on loodaval Eesti Ühistupangal krediidiasutuse seadusest tulenevad tagatised, õigused ja kohustused. Ühistupank saab tegutseda ainult Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusloa alusel ja tema klientide hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses vastavalt Tagatisfondi seadusele. See on üks peamisi erinevusi ühistulise panga ja hoiu-laenu ühistute vahel – pangas on hoiused tagatud.
Kas ühistupanga intressid saavad olema suuremad kui kommertspankades ja kui, siis millisel määral?
Ülle Mathiesen: Me soovime oma liikmetest hoiustajatele ikka suurtest jaepankadest kõrgemat intressi pakkuda, kuid me püsime kindlasti normaalsetes turu- ja konkurentsitingimustes.
Prognoosite kasumlikkust 5. tegevusaastal. Miks just selline tärmin? Kas panganduses on 5 aastat tavapärane kasumisse jõudmise aeg?
Ülle Mathiesen: Meie praeguses äriplaanis oleme jah ette näinud, et jõuame kasumisse viiendal tegevusaastal. Uue panga käivitamine ja ülesehitamine nõuab loomulikult kulusid, seetõttu me kiirelt kasumisse jõudmist ei prognoosi. Viiendal aastal kasumisse jõudmine on jah üsna tavaline äripraktika uue ettevõtte või panga asutamisel.
Asutajad kinnitasid panga loomise soovi tänavu veebruaris. Mis seisus ühistupanga asutamine praegu on, millised tegevused on lähiajal ees?
Ülle Mathiesen: Soovime panga asutada käesoleva aasta suvel, praegu toimuvad kohtumised panga asutajaliimetega ning erinevate panga asutamiseks vajalike juriidiliste dokumentide ning panga äriplaani ettevalmistamisega.
Kui palju on praegu füüsilise ja juriidilisi isikuid, kes on ühistupangaga lubanud liituda ning kui palju te neid vajate, et panga tegevus saaks ootuspäraselt alata?
Ülle Mathiesen: Vastavalt krediidiasutuse seadusele on ühistupangal vaja vähemalt 50 asutajat ja need on meil juba ammu koos.
Soovijaid, nii ettevõtete, eraisikute kui ka kohalike omavalitsuste poolt on olnud palju. Panga asutajaliikmete lõplik nimekiri saab avalikuks paari kuu jooksul, siis kui toimub panga asutamiskoosolek.
Vajate tegevuse alustamiseks vähemalt 5 miljoni euro suurust osakapitali. Kuidas selle kogumine on läinud ja palju on koos?
Ülle Mathiesen: Osakapitali kogumine käib ja me oleme kindlad, et panga asutamiskoosolekul paari kuu pärast on see summa koos.
Kes hakkavad töötama panga juhatuses peale Roul Tutti?
Ülle Mathiesen: Praegu on paigas kaks juhatuse liikme kandidaati – Ülle Mathiesen ja Roul Tutt. Tõenäoliselt lisandub meile käesoleval aastal ka kolmas juhatuse liige.
Panga nõukokku hakkavad kuuluma Ain Hanschmidt, Jüri Mõis ja Mart Sõrg. Kas need nimed on kindlad ja kas on selgunud veel nõukogu liikmeid?
Ülle Mathiesen: Täpsustuseks tuleb öelda, et need härrad on kinnitanud oma valmisolekut asuda Eesti Ühistupanga nõukogu liikme vastutusrikkale kohale. Ja meil on hea meel, kui need pangandusvaldkonnas väga kogenud inimesed saaksid Eesti Ühistupanga liikmete poolt valituks panga nõukogusse. Panga nõukogu lõplik koosseis kinnitatakse liikmete poolt panga asutamiskoosolekul, praegu on teiste kandidaatide nimesid vara avalikustada.
Kus hakkab olema ühistupanga peakontor?
Ülle Mathiesen: Praegu ei ole me veel ruumide rendi teemaga tegelenud. Selle võtame ette pärast panga asutamiskoosolekut.
Kas ühistupank kavatseb keskenduda rohkem veebipõhisele klientidega suhtlemisele ja teenindamisele või avatakse ka harukontoreid?
Ülle Mathiesen: Me soovime tegutseda üle Eesti ning oleme kindlasti ka ühel või teisel moel Eesti eri paigus esindatud. Suurt kontorivõrku me luua ei plaani, küll soovime koostöös kohaliku omavalitsuste ja kohalike ühistuliste ettevõtetega leida lahendusi, kuidas Eesti inimesed saaksid meie panga töötajatega mugavalt ka näost-näkku kohtuda. Klientidega ainult veebipõhisest suhtlemisest on meie arvates vähe. Me soovime aru saada maapiirkondade ettevõtete äri omapärast ja inimeste tegelikest vajadustest – nii saame neid parimal moel aidata.
