„Park oli nõukogudeaegne õnnetu ettekujutus, toona keelati ju ka leinarongkäigud läbi linna,” ütles Salumäe. Tema sõnul ei ole vanale kalmistule matmine kunagi lõppenud, ainult ühe korra oli see nõukogude ajal keelatud.

„Surm kuulub elu juurde,” ei näinud Salumäe põhjust kalmistut linna keskelt kaotada. Ta arvas, et linna peamise risttee kõrval asuv kalmistu peaks panema kõiki liiklejaid käiku aeglustama.

Lepiski sõnul maetakse praegustele pereplatsidele, aga ruumi on ka uutele hauaplatsidele, vähemalt kalmistu õigeusu kiriku poolses osas. Linnavalitsuse andmeil registreeriti mullu vanal kalmistul viis matust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena