Millised on inimasustusest kõige kaugemale jäävad paigad?
Asub Harju ja Lääne maakonnas Padise, Nõva ja Lääne-Nigula vallas ligi10 304,3 ha suurusel territooriumil. Kaitseala loodeosas on välja kujunenudEestis ainulaadne maastik, kus vaheldub nõmm ja raba. See on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele.
Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes (ilma Kaevatsi ja Heinlaiuta) üle 20 saare kogupinnaga 324 ha ning Salinõmme soolaku (204 ha) ja saari ümbritsevaid merealasid (2135 ha). Meri laidude vahel on kivine ja madal, keskmine sügavuse 2–4 m. Linnuliike on kaitsealal kokku registreeritud 187, sh haudelinde 110 liiki.
Asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kaitseala pindala on 2429 ha, sellest saared 17 hektarit. Kaitsealal hoitakse muu hulgas Uhtju saari ning piirkonda asustavaid hall- ja viigerhülgeid. Samuti lindude pesitsus- ja rändepaiku. Põhja-Uhtjul kasvab mändi ja pihlakat, Lõuna-Uhtjul puid ei ole. Lindudest pesitsevad saartel näiteks alk ja hõbekajakas.
Ala paikneb Ida-Viru maakonnas Alajõe ja Illuka vallas, pindala 11 950 ha. Agusalu soo omapäraks on ida-läänesuunaliste palumännikutega kõrgete kitsaste liivaseljandike vaheldumine väikeste rabadega. Registreeritud on 117 linnuliiki, seal elab ka kaljukotkas. Kaitseala on väärtuslik elupaik ohustatud taime-, sambla-, sambliku- ja seeneliikidele.
Asub Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Luusika külas. Kaitseala pindala on 441,6 hektarit. Tegu on kompaktse metsaalaga, kus elab 55 liiki linde. Näiteks must-toonekurg, metsis, kanakull, laanerähn ja valgeselg-kirjurähn.
Asub Liivi lahes Saaremaa lõunarannikul asuvast Vätta poolsaarest ligikaudu 4,7 km kaugusel lõunas ning hõlmab Allirahu ja Tompamaa (ka Tombamaa) saari ja neid ümbritsevat kividerohket mereala. Kaitseala pindala on kokku 1960,4 ha, millest maismaa moodustab kõigest 2,7 ha, ülejäänud on mereosa. Seal asuvad hallhüljese lesilad ja poegimisalad.
Asub Peipsi järve läänekalda keskosas Peipsi nõos Suure Emajõe suudmealal. Kaitseala pindala on 18 131 ha, olles Eesti suurim deltasoostik. See on geobotaaniliselt huvitavate taimekoosluste levikuala, merikotka, kanaliste ja sookure pesitsuspaik. Seal paiknevad meie suurimad jõhvikavarud. Kaitsealale jääb kaheksa järve ja ligi 80 soosaart.
Paikneb Madal- ja Kõrg-Eesti piiril – Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul – Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas. On 39 600 ha-ga suuruselt teine rahvuspark Eestis. Soomaa avatud luhad on oluline pesitsusala ja toidubaas siinsetele sõralistele ning paljudele linnuliikidele nagu suur- ja väike-konnakotkas ning must-toonekurg.
